eesti english

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu põhikiri

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu põhikiri

I Üldsätted

1.1. Mittetulundusühing nimetusega Hiidlaste Koostöökogu (edaspidi: koostöökogu) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud Hiiu maakonnas tegutsevate juriidiliste isikute, füüsilisest isikust ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste iseseisev kasumit mitte taotlev ühendus, mis tegutseb avalikes huvides kohaliku algatuse ning kohaliku elu arendamise eesmärgil. Koostöökogu tegevuspiirkond on kogu Hiiu maakond. 


1.2. Koostöökogu eesmärgiks on:
- suurendada kohalikku algatusvõimet piirkonnas;
- koostada piirkonna integreeritud arengustrateegia;
- viia ellu piirkonna integreeritud arengustrateegia korraldades piirkonna tegevusprojektide rahastamist ning nõustamist;
- arendada avaliku-, era- ja mittetulundussektori koostööd;
- arendada koostööd teiste ühendustega Eestis ja mujal Euroopas;
- osalemine rahvusvahelistes, riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes maaelu arendavates projektides

-koolitustegevuse läbiviimine


1.3. Koostöökogu juhatuse asukohaks on Kärdla linn, Hiiu maakond, Eesti Vabariik.

1.4. Oma tegevuses juhindub koostöökogu Eesti Vabariigi seadusandlusest, maaeluministri määrusest EL LEADER -tüüpi meetme rakendamiseks  ja käesolevast põhikirjast.

1.5. Koostöökogu on asutatud 30. juunil 2006.a. asutamislepinguga

1.6. Koostöökogu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

II Koostöökogu liikmeks vastuvõtmise ning koostöökogust väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord

2.1. Koostöökogu on avatud uutele liikmetele ning liikmete nimekiri on avalik. Liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga Hiiu maakonnas tegutsev äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing või sihtasutus ja kohalik omavalitsusüksus, kes soovib arendada koostöökogu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. Liikmeks taotleja esitab koostöökogu juhatusele sellekohase kirjaliku avalduse, milles kohustub järgima koostöökogu põhikirja ja tasub koostöökogu üldkoosoleku poolt kinnitatud sisseastumismaksu. Avaliku sektori osakaal peab igal ühingu organi otsustustasandil jääma alla 50 %.

2.2. Koostöökogu liikmeks vastuvõtmise otsustab koostöökogu juhatus ühe kuu jooksul.

2.3. Koostöökogust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. Koostöökogust saab välja astuda pärast 1-kuulist etteteatamistähtaja möödumist. Koostöökogu juhatus kustutab pärast käesolevas punktis toodud tähtaja möödumist koostöökogust väljaastunu koostöökogu liikmete nimekirjast.

2.4. Koostöökogu liikme võib koostöökogust välja arvata juhatuse otsusega, kui:
1) koostöökogu liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud koostöökogu liikmemaksu;
2) ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi koostöökogu üldkoosolekul või koostöökogu poolt korraldatud üritusel;
3) kohaliku tegevusgrupi liige kuulub samaaegselt teise kohalikku tegevusgruppi.

4) tegevus on vastuolus põhikirjaga või kahjustab ühingu mainet, samuti ei täida juhatuse või üldkoosoleku otsust.

2.5. Koostöökogu liikme väljaarvamise otsustab koostöökogu juhatus. Juhatus saadab kaks nädalat enne koosoleku toimumist väljaarvatavale liikmele kutse osaleda küsimuse arutelul. Liikme väljaarvamine on otsustatud, kui selle poolt on vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest.

2.6. Koostöökogu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval koostöökogu üldkoosolekul.


2.7. Koostöökogust väljaastunud või väljaarvatud liikmele sisseastumis- ja liikmemaksu ei tagastata.

III Liikmete õigused ja kohustused

3.1. Koostöökogu liikmetel on õigus:
1) osaleda, võtta sõna ja hääletada koostöökogu üldkoosolekul.
2) olla valitud koostöökogu juhatuse, revisjonikomisjoni ja muude komisjonide ning organite liikmeks;
3) saada koostöökogu juhatuselt teavet koostöökogu tegevuse kohta. 

3.2. Koostöökogu liige on kohustatud:

1) järgima koostöökogu põhikirja ja koostöökogu organite otsuseid;

2) tasuma koostöökogu sisseastumis- ja aastamaksu vastavalt Üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks ja suuruses;
3) teatama koostöökogu juhatusele oma kontaktandmed koos registreerimisnumbriga, võimaldamaks pidada arvestust koostöökogu liikmete üle. Andmete muutumisel tuleb uued andmed teatada 2 kuu jooksul. 
4) tasuma koostöökogu liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel.

3.3. Liikmele võib panna lisaks liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi ainult asjaosalise liikme ja üldkoosoleku kõigi osalejate nõusolekul.

 

IV Ühingu struktuur ja juhtimine 

4.1 Ühingul on järgmised alalised organid:

  1. Üldkoosolek
  2. Juhatus
  3. Revisjonikomisjon
  4. Hindamiskomisjon
  5. Tegevuskeskus

 

 V Üldkoosolek

5.1. Koostöökogu kõrgeimaks organiks on koostöökogu üldkoosolek, kus igal liikmel on üks hääl. 

5.2. Üldkoosoleku pädevuses on:
 1) põhikirja muutmine;
 2) eesmärgi muutmine;
 3) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine,

4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine

5) majandusaasta aruande kinnitamine.

6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;

7) revisjonikomisjoni määramine ja tagasikutsumine;

8) hindamiskomisjoni liikmete kinnitamine ja tagasikutsumine;

9) koostöökogule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
10) sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse määramine

11)  järgmise aasta tegevusstrateegia ja eelarve kinnitamine

12) koostöökogu struktuuri kinnitamine

13) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

 

5.3. Koostöökogu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:
1) aastaaruande kinnitamiseks;
2) tegevusstrateegia ja eelarve kinnitamiseks;
3) muudel juhtudel, kui koostöökogu huvid seda nõuavad;
4) juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 koostöökogu liikmetest. 

5.4. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks avaldab koostöökogu juhatus vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist kohalikus meedias teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra ja saadab igale koostöökogu liikmele vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist samasisulise kirjaliku teate.


5. 5 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt 1/3 koostöökogu liikmetest või kvoorumi puudumisel toimub kahe nädala jooksul üldkoosolek, mis on otsustusvõimeline sõltumata osalevate liikmete arvust.


5.6. Kui koostöökogu põhikiri või seadus ei näe ette teisiti, võetakse üldkoosolekul otsused vastu poolthäälte enamusega. Otsuse vastuvõtmisel on vajalik, et häälteenamuse moodustaksid ettevõtjate ja ühenduste esindajate poolthääled.

5.7 Koostöökogu põhikirja muutmiseks on vajalik üldkoosoleku 2/3 häälteenamus. Eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10  koostöökogu liikmete nõusolek, muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

VI Juhatus

6.1. Koostöökogu tegevust juhib ja esindab 4-6-liikmeline juhatus.


6.2. Ühest sektorist (avalik-, era- ja mittetulundussektor) võib juhatusse kuuluda maksimaalselt kaks esindajat.

6.3. Juhatuse liikmed määratakse ametisse üldkoosoleku otsusega 3 aastaks, kuid mitte üle kahe korra järjestikku. Muudatusi juhatuse koosseisus teeb üldkoosolek. Juhatuse liikme võib üldkoosolek igal ajal, olenemata põhjusest, tagasi kutsuda. 

6.4. Juhatuse pädevuses on:

1)      esimehe  valimine,

2)      ühingu organite tegevusjuhendite välja töötamine.

3)      Ühingu liikmete ja liikmemaksude arvestuse pidamine

4)      Uute liikmete vastuvõtmine ja välja arvamine

5)      Ühingu tegevuskava ja strateegia koostamine

6)      Majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine

7)      Rakenduskava, eelarve, aastaaruande ja bilansi esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks

8)      Põhivara soetamine, laenude võtmine ja varadega muude tehingute tegemine, vastavalt punktile 6.6

9)      töötajate tööle võtmine ja vabastamine

10)  lepingute sõlmimine

11)   moodustada töögruppe, toimkondi ja komisjone eriliste küsimuste arutamiseks ja ettevalmistamiseks ning konkursside korraldamiseks

12)  Muude üldkoosleku poolt antud, määrusest või seadusest tulenevate ülesannete täitmine

 

6.5. Iga juhatuse liikmel on õigus esindada koostöökogu kõigis õigustoimingutes. 

6.6. Üle 65 000 euro teostavate tehingute jaoks peab juhatus saama nõusoleku üldkoosolekult.

6.7. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmisega ühingule tekitatud kahju eest solidaarselt.

6.8. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälteenamus.

VII  Hindamiskomisjon, revisjonikomisjon ja audiitor

7.1 Hindamiskomisjon koosneb kolme sektori esindajatest ja ekspertidest. Avaliku sektori esindajate osakaal peab jääma alla 50%. Hindamiskomisjon tegutseb vastavalt juhatuse poolt välja töötatud tegevusjuhendile. 

7.2.  Ühingu kontrollorganiks on revisjonikomisjon, mis on kuni 3 liikmeline. Üldkoosolek valib kolmeks aastaks revisjonikomisjoni liikmed, arvestades kõigi kolme sektori esindatust.

7.3 Üldkoosolek määrab vajadusel audiitori.

VIII Tegevuskeskus

8.1 Tegevuskeskuse moodutavad vastavalt struktuurile tööle võetud  töötajad.

Tegevuskeskus:

1) täidab üldkoosoleku ja juhatuse poolt vastuvõetud otsuseid

2) valmistab ette juhatuse koosolekud ja üldkoosolekud

3) korraldab ühingu dokumendihaldust

4) viib läbi projektitaotlusvoorusid

5) nõustab projektitaotlejaid

6) suhtleb ja korraldab aruandlust PRIAga

7) suhtleb Eesti ja Euroopa LEADER võrgustikega

8) täidab kohaliku tegevusgrupi toetuse rakenduskava tegevuskava

9) algatab, osaleb ja tugib ühingu poolt läbiviidavaid projekte

10) korraldab ühingu avalikke suhteid

11) korraldab ühingu sisest kommunikatsiooni

12) võtab osa juhatuse koosolekutest, üldkoosolekutest ja komisjonide tööst

13) otsustab teisi juhatuse poolt antud küsimusi ulatuses, mis ei kuulu ühingu teiste organite ainupädevusse.

 

IX Koostöökogu vara. Selle kasutamine ja käsutamine

9.1. Koostöökogu omandis võib-olla vara, mis on vajalik koostöökogu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ja omamine ei ole vastuolus põhikirja, seaduste jt õigusaktidega.

9.2. Koostöökogu kasutab oma vara õigustoimingute teostamiseks, mis on aluseks tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimiseks, muutmiseks ja lõppemiseks või lõpetamiseks. Koostöökogu ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi oma asutajatele ja liikmetele.

9.3. Koostöökogu likvideerimisel koostöökogu vara läheb sarnase eesmärgiga mittetulundusühingu või Hiiumaa Omavalitsuste Liidu valdusesse.

9.4. Koostöökogule tehtud annetusi ja sihteraldisi kasutatakse vastavalt annetaja või eraldaja soovile, kui see ei ole vastuolus põhikirja ja õigusaktidega.

9.5. Koostöökogu ei kanna varalist vastutust liikmete kohustuste eest ja liikmed ei kanna varalist vastutust koostöökogu kohustuste eest, v.a sisseastumismaksu ja liikmemaksu piires.

9.6. Koostöökogu vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

X Ühinemine. Jagunemine. Likvideerimine

10.1. Koostöökogu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.

10.2. Koostöökogu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

(Vastu võetud MTÜ Hiidlaste Koostöökogu üldkoosoleku otsusega 28.10.2015)