eesti english

Uudised

 

Hiidlaste Koostöökogu 2019 a taotlusvoor: 04.02.2019 - 15.02.2019kl.23.59 

<< <  Lehekülg 2/93  > >>

08.10.2018

Projekt Rural Flavours tegeleb kohalike maitsete, toidu- ja käsitöötraditsiooni turismis rakendamise kogemuse vahetamisega partner-tegevusgruppide vahel. Projekti esimene töökoosolel ja kogemuse vahetamine toimus 2018 aasta septembri lõpus Portugalis, pealinnast 160 km kaugusel Torres Novos külas. LEADERi alal on kuus iidset templirüütlite lossi, mida piirkonna turundamisel asuti kasutama kakskümmend aastat tagasi, kui LEADER esimest korda Portugalis käima läks. Selleks loodi LEADERi abil koguni oma turismifirma, kes töötas välja turismipaketid ja korraldas ka oma LEADER grupi sõitusid. Küsisin, et kuidas selline firma pidamine läheb kokku ettevõtete võrdse kohtlemisega, siis vastuse sain kollegilt Jorge Rodrigueselt: "Kakskümmend aastat tagasi ei olnudki kohalik turism arenenud, keegi ei tegelenud sellega. Loomulikult võtame me nüüd, kus firmasid on tekkinud, kolm pakkumist, kui ise soovime kuhugile sõita. Kaalume nüüd turismifirma maha müüa, at kõik oleks veelgi läbipaistvam". Piirkonnas on mitmeid festivale, millega saab külalisi koha peale kutsuda, kuulsaim neist on kuivatatud toidupoolise fesitval, mis sügisesel ajal suisa kaks nädalat kestab. Kohalik projekti partner, LEADER meedet rakendav ADIRN koostöökogu, kutsus meid oma festivalile osalema. Festivali tarvis oli keset linna paigaldatud üüratu kaarhall, mis ka platsil kasvavad puud ilusti ära kattis. Laadal osalejaid oli palju, peamiselt olidki müügil kuivatatud puuviljad, mesi ja moosid, aga ka käsitööd, ning ühe leti taga müüdi kodukaupu. Laada avamise õhtul kestis pidu linna peal suisa varaste hommikutundideni, mis näitas, et rahvas ootas pidu ja võttis osa täiel rinnal.

08.10.2018

Kui mitu aastat tagasi küsisime, kuidas oleks võimalik tekitada lõppeva suve jätkuks sügishooaeg, siis vaatasime naabersaarte kogemuse suunas. Olime ju nii Ölandil, Gotlandil kui Ahvenamaal näinud edukaid sügisfestivale, kus põllumees ulatab kunstnikule käe ja saarerahvas rõõmustab. Seega küsimus: milleks korraldada Toidu- ja kunstinädalat, saigi vastuse. Juba kolmandat aastat veendume, et sügispidustuseks on õige aeg, sügisene fookus ongi toidul; hooaja pikendamine, ehk siis sügise vastu võtmine; ja veel üks põhjus, miks hooaega lõpetavad toidukohad veel lahti hoida. Saarele saabuv üldiselt vaikne aeg tekitab loomuliku nõudluse.

Isegi suurlinnade sündmusekorraldajad õpetavad, et üks korralik festival võtab kümme aastat, et käima minna. Kolmanda Toidu- ja kunstinädala raames toimus sel aastal juba 41 erinevat üritust - väiksemaid ja suuremaid. Näitused, kunsti ja toidu töötoad, joogatunnid, seeneretked, kinoseansid ja teatrietendus. Nädala suursündmusteks olid Piknik Suuremõisas ja Suur sügislaat Kärdla keskväljakul. Sel aastal saame õnnestumisena välja tuua, et saarele saabusid spetsiaalselt festivali ajaks suured grupid (teadaolevalt vähemalt 4-5 bussitäit). COOP korraldatud laata külastas ca 1000 inimest. Üldiselt aktiivne nädal pälvis saarel tähelepanu, tekitas positiivset elevust. Saarele saabus ligi 3000 inimest rohkem kui eelmisel aastal samal ajal, mis näitab, et hooaja pikendamine ehk sügishooaja tekitamine läheb korda.

Kaja Hiis-Rinne pildil: COOP korraldatud sügislaadal käis palju hiidlasi ja külalisi

 

04.10.2018

Pandivere LEADER ühenduse PAIK tegijad inimesed käisid Hiiumaal vaatamas, kuidas mere taga elatakse. Olime neid kaua oodanud, ja vahepeal talvel juba ise kohal käinud taotluste hindamise kogemust saamas. 20. septembril oligi grupp 16 inimest kohal. Et Hiidlaste Koostöökogu kontoril oli parasjagu kaks rahvusvahelist projekti käsil, siis palusime appi giid Viktor Rõbtšenko, kes pandiverelasi esimesel päeval juhendas. Kavasse mahtus Heltermaa käsitöömaja külastamine, lõuna Orjaku pubis, tutvumine külamaja ja sadamaga ning ettekanne Plastivaba maailm. Uue teadmisega mingi vaatama meie Dagoplasti. Jõuti läbi käia kohaliku toidu väljapanekut uudistamas meie suviselt suurima läbimüügiga COOP Käina poest, misjärel külastati Lepaniidi mahetalu ja prooviti kitsejuustu ja jogurtit. Eksimatult hea meele tekitas Hiiu Vill, kust sooje mütse kaasa osteti. Viisime päeva lõpuks külalised Suuremõisa lossi, kus giid tegi eksursiooni; ning oligi käes õhtu ja toidunädala Piknik valges.

Pandivere külalised kuulamas Katrin Sarapuu ettekannet 

04.10.2018

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu üldkoosolek toimub E 08.10.2018 kl 16.45 Kärdlas Tuuru maja saalis.

Kvoorumi puudumisel viiakse koosolek läbi kohalolevate liikmetega E 08.10.2018 kl 17.00

Üldkoosoleku päevakord:

1.Üldkoosoleku mandaat. Koosoleku juhataja, protokollija valimine

2. Päevakorra kinnitamine.

3. Liikmelisus LEADER Liidus

4. 2019. aasta eelarve kinnitamine

5. 2019. aasta rakenduskava kinnitamine

6. 2019.aasta tegevuskava tutvustus

5. Muud küsimused. Audiitori kinnitamine; HKK omaprojektid.

 

 

Lugupidamisega

Sven Kriggulson, Juhatuse esimees 

25.09.2018

Tänavu 21 korda peetud lõikuspidu toob kogukonna kokku ja loob saarest gastronoomilse tõmbekeskuse.
Tegu on läbi ja lõhki ärilise ettevõtmisega, eesmärgiga tutvustada kohalikke tootjaid ja tekitada neile korralik käive. Korraldajate sõnul on peamine eesmärk aidata väikestel kasvada.
Loodud on toimiv platvorm tootjatele, farmeritele ja klientidele. Krõbedate osalustasude (500 eur söögikohaga osalejale ja 350 eur neile, kes kohvikut ei pea) tagasiteenimise võimaluseks on nn festivalipasside müük ja mõistagi müügikäive. Eelmise aasta müügikäive talude peale kokku ulatus miljonini, mis tegi 3500 eurot keskmiselt osaleja kohta.
Rahastamisse on kaasatud kohaliku omavalituse raha (50% festivali eelarvest), kõikvõimalikud sponsortoetsed (25% eelarvest) ja osalustasud (25%).
Lisaks agentuurile aitavad üritust turundada ka sponsorid (laevakompanii kanalid); Coop vms suurkett korraldas lastele kokakoole “ Food & Children” Kõige paremad turundajad olevat kkagi kliendid, kes oma kohapealsete Insta ja FB postitustega tekitavad piisava tähelepanu.
Loodud on app, mile abil saab juhiseid kohalesõitmiseks ja kust leiab talude tutvustsed.
Sooja tunde tekitasid puidust viidad ja märgistused talude, kohvikute ja pop-up kohtades.

 

22.09.2018

Olgugi, et me enda arust asume oma riigi ja Euroopa äärealal, ei jäta maailma arengud meid puudutamata: Hiina tuleb. Suured ettevõtlusturud on Hiinas, samuti ka meie ootused Hiina turistile kui suvehooaja pikendajale. Hiinlane puhkab meile väga sobival ajal: kevadel maikuus ja sügisel oktoobris üsna mitu nädalat ühtejutti, mis ajal nad ka reisivad. Mis on meie eelis? Tallinna ülikooli Konfutsiuse Intituudi hiina direktor Zhu Li ütles, et selleks on puhas õhk ja meie piim. Mõlemat napib Hiinas. Hiinlane käib oma maal mägedes kopse ventileerimas, sest suurlinnade õhk on tõepoolest väga sudune. Hiina oma toodetud piima aga inimesed enam ei usalda, sest seda on töödeldud viisil, mille tagajärjed kipuvad olema joojale fataalsed. Kes vähegi saab ja jaksab osta, hangivad euroopa piima. "Ma ei teadnudki, et piim niimoodi maitseb", ütles Zhu Li, "enne kui tulin Eestisse. Teie õhk on Tallinnaski väga puhas, aga Hiiumaal seda enam". Hiina turist nautib suurlinna võlusid ja soovib osta Euroopa kalleid kaubamärke, kuid turistide seas on meie jaoks piisavalt ka neid, kes loodavad avastada metsikut loodust ja osta hästi tehtud kunstipärast käsitööd.

Aasia turismi seminaril, mis projekti One Belt raames läbi viidi Kassari puhkekeskuses, sai näiteid tuua ka Jaapani turismist Eestis. Nimelt on Maaülikool ja Maaturism seljad kokku pannud, et uurida Jaapani turismi võimalusi ja jaapani turismi iseärasusi. Lea Sudakova ettekanne Jaapani turismipotentsiaali  käsitleski. "Eesti panga ja mobiilpositsioneeringu andmetel on Jaapani turistide arv Eestis järjest suurenenud", ütles Lea Sudakova. "Rõõmustav on ka see, et jaapani turist veedab Eesti järjest pikema aja". 

Kõige kiiremini kasvavad sihtrühmad on inimesed vanuses 55+, seda nii Hiinas kui Jaapanis, sest neil on nii raha kui aega puhkusi veeta. Ka ärireisijad (valdavalt mehed 40+) ja nn uue laine noored naised (vanuses 20-40, kes on pereloomise edasi lükanud) on sihtrühmadena järjest kasvavad. 

Pildil Zhu Li Tallinna Konfutsiuse instituudist

 

10.09.2018

Saarlaste Toidufestival on suurepärane näide kohalikust koostööst eri ühenduste ja ettevõtjate vahel. Juba mitmendat aastat on Saarte Koostöökogu kutsunud hiidlasi osalema kohaliku toidu laadal. Nii ka sel aastal sai Hiidlaste Koostöökogu võimaluse meie toidutootjaid ärgitada Saaremaale käima. Ja nagu igal aastal, oleme võtnud päeva selleks, et vaadata uusi arenguid Saaremaa väikeettevõtluses. 

Laupäevase päeva 7. septembril veetsime Saaremaa kohaliku toidu laadal, kus oli esindatud terve rida Hiiumaa tootjaid:suurimatest Hiiumaa Köök ja Pagar, Lest ja Lammas, veidi eemal suurest telgist oli kala küpsetama ja pakkumas Stonefish. Väiksemad tootjad koontasime ühele letile koosturundamiseks. Nendeks olid FIE Kaire Vannase mitut sorti mahekitsejuustud, Pähkli talu limonaadid, OÜ Tahe seebid, OÜ Hiiu Gourmet maitsesoolad, piprad ja sinepid, uue tulijana OÜ Hiid nõgesetooted, ning Sigrid Valteri kudumid. 

Fotol reedeõhtused ettevalmistuse laadaks koos Sulvi, Terje ja taustajõududega Terje mehe isikus

 

06.09.2018

Hiidlaste positiivsust kõrgelt hinnanud maaeluminister Tarmo Tamm tunnustas Hiidlaste Koostöökogu LEADER meetme rakendamise eest: "Nii tõhusaid põllumajandusprojekte olete LEADER meetmest toetanud! Ma ei teanud, et tegevusgruppides põllumajandust toetatakse!". Meie vastus oli, et neid projekte on ju hiidlastel ja Hiiumaal vaja, sellepärast hindamiskomisjon toetusi määraski. Ka ütles minister, külastades talude projekte: "Te olete nii positiivsed!". Milles oli tal õigus - inimestel silmad särasid oma tööd tutvustades. Külastatavad talud: Lepaniidi, Anno Talu ja Adoranna, on Hiiumaal tuntud mahetalud, Hiiumaa Agros rääkis Sulev Matto ministrile oma kavadest järjest mahedamaks muutuda (kasvav piimakitse kari juba on mahe). Harju talu siiski mahetalude hulka ei kuulu, aga võiks. Positiivsuse juures tahtis minister loomulikult kuulda, mis talunikel mureks. Ka muresid jätkus nii seadusandluses kui praamiliikluse eripärades. Hõreda praamiliikluse kõrval on operaator seadnud oma reegli, näiteks, et raskeveokid (antud juhl traktori) ülevedu tuleb kooskõlastada 10 päeva ette! Kuidas siis kiirel ajal asendustraktorit saada, kui oma masin katki läheb? Jätta töö 10 päevaks seisma? Sama ka seadmete remondiga, mis hõreda praamiliikluse tõttu hiidlasest talunikule palju kulukamaks läheb kui mandril, sest kallis spetsialist passib suurema osa ajast sadamas praami oodates. 

Projektide kõrval kiitis minister Lepaniidi talu korras söödahoidlat, Hiiumaa Agro kõrget maisikasvu, Loomakliiniku head teenust ja loodud töökohti ning Hiiumaa Pagari toodangut, millest pool mandrile saadetakse, ning Harju talu ilusat rapsipõldu. 

Minister Tarmo Tamm, talunik Sulev Matto ja saatjad Anneli Ott ning Sven Kriggulson Hiiumaa Agro maisipõllul

30.08.2018

Hiidlaste Koostöökogu poolt koostatud Hiiumaa integreeritud arengustrateegia seab eesmärgiks Hiiumaa kui UNESCO biosfääriala esile tõstmise teiste Eesti, Euroopa ja maailma piirkondade seas meie saare ettevõtluse, kultuuri ja ühistegevuse toetuseks. Kõik Hiidlaste Koostöökogu poolt toetatud LEADER projektid on hinnatud biosfääriala eesmärke silmas pidades. Et Lääne-Eesti saarestiku Biosfääri programmiala on kõrgelt tunnustatud maailmas, saime tõenduse hiljutiselt MAB (eesti k.: Inimene ja Biosfäär) juhtorgani e. koordinatsioonikomitee istungilt 23-28 juulil 2018 Palembangist, Indonesias. UNESCO programmi „Inimene ja Biosfäär“ rahvusvahelise koordineerimisnõukogu 6-liikmelise büroo liikmeks valiti Ida-Euroopat esindama Eesti ja isikuliselt UNESCO Eesti Rahvusliku Komitee nõukogu liige Toomas Kokovkin. MAB-i juhtorgan (ingl International Coordinating Council) ehk rahvusvahelise programmi „Inimene ja biosfäär“ koordineerimisnõukogu, mida nimetatakse ka ICC-ks, koosneb 34 liikmesriigi esindajast (tänase seisuga on MAB programmis 122 liikmesriiki ja kokku 686 biosfääriala). Seega on Eestil võimalus kahe aasta jooksul kaasa rääkida programmi „Inimene ja biosfäär“ juhtimises kõige kõrgemal tasemel.

Fotol Palembangi UNESCO 30ndast ICC istungist osavõtjad. Toomas Kokovkin on pildil tagumises reas.

29.08.2018

Eks paljud küsisid: kunstiresidentuur Kärdlas - mis see veel on? Eriti küsis seda Hiidlaste Koostöökogu üldkoosolek, kui pidi arutama määratava projektitaotluse suurust. Veel tõsisemalt küsis seda hindamiskomisjon, kui taotlus nende lauale laekus 2017 aasta investeeringutaotluste hindamisteks. Aga komisjon vist aimas, sest toetus määrati. Ja kuigi LEADER toetusega ehitamist alles valmistatakse ette, on residentuur juba alustanud oma tööd. Nagu lubasid toetuse taotlejad, et jää kunst kohalikust elanikust kaugele, vaid elab kogukonda sisse ja kutsub osalema ja osa saama. Esimene osasaamine oli juba suvel, kui oli võimalus vestelda Paul Koklaga hiiu keele teemadel. Nüüd jõuame Kärdla kirikusse uurima, kuidas integreerida pühakoja tühja ruumi kunsti- ja keskkonnatunnetusega. KORDON kunstiresidentuur alustas oma tegevust märksõnaga TUUL, et uurida, milline on tuule mõjujõud siinsetes oludes nii igapäevaelus kui tulevikku vaatavas majanduses. Residentuuri esimesed residendid – kunstnikud Thomas Lanfranchi ja Agnès Aubague – saabusid Hiiumaale Lõuna-Prantsusmaalt. Tuulel on ka kunstnike loomingus määrav roll. Kärdla kirikus linastub KORDON residentuuris Thomas Lanfranchi värskeltvalminud installatsioonist videoteos LENDAV ARHITEKTUUR ja Agnés Aubague astub üles performance’iga TO CHANGE GOLD INTO WHISTLES.

Olete oodatud!