eesti english

Uudised

 Hiidlaste Koostöökogu 2018 a taotlusvoor: 05.02.2018 - 16.02.2018kl.16.00

<< <  Lehekülg 2/86  > >>

25.08.2017
Auväärse žürii arvates vääris Eesti LEADER piirkondadest esitatud jookide seas eripreemiaga tunnustust Hiiumaa Pruulikoja Eit5E meeõlu. Kuigi jooke hinnati hoopis sotsiaalmajanduslike kriteeriumide järgi, tunnustati hiiumaist õlut just maitseomaduste pärast. 

Konkursi peamiseks eesmärgiks oli edendada ettevõtlikkust ning tunnustada parimaid piirkondlikke joogimeistreid ja tootjaid, keda ka teistele eeskujuks seada. Tegu oli suurima kolme sektori koostöös toimuva LEADER piirkondlike jookide konkursiga maapiikonnas. Jooke ja lugusid hinnati viie kõige levinuma LEADER hindamiskriteeriumiga auväärse žürii poolt; 1. Mõju piirkonna identiteedi kasvule. 2. Joodav lisaväärtus. 3. Uuenduslikkus. 4. Taotleja kogemus ja suutlikkus. 5. Tegevuse jätkusuutlikkus. Zürii moodustus Maaeluministeeriumi, PRIA ja Maainfo esindajatest, samal ajal hindasid valikut jookidest ka üle 100 kohalike tegevusgruppide ja PRIA esindaja, et selgitada välja maitselt parim naiste ja meestejook. Eit5E tuli ka selles võrdluses esile. Laudkond, kus Hiidlaste Koostöökogu jooke hindas, tõstis paima naistejoogina esile Põhjaka maheastelpajust pruulitud napsi, meestejoogina hindasime parimaks Põlva Siidrikoja Kuldreneti limonaadi (selgituses kirjutasime: "Mul on oma naisega üks maitse, ainult mul võttis aega sellest aru saamiseks").

Konkursile esitati pealt 30 erineva joogi: mahlad, limonaadid, õlled ja paar napsi, mis kõik aitavad maapiirkondades töökohti luua ja piirkonna maitseid esile tõsta.

Pildil osa esitatud jookidest, meie Hiiumaa õlled esiplaanil

 

22.08.2017
Aastaid on räägitud, et vaja on koolitada uut generatsiooni Hiiumaa giide ja anda juba tegutsevatele giididele võimalust enesetäiendamiseks. 2017 aasta taotles SA Hiiumaa Muuseumid toetust projektile "MUUSEUMITUUR: Hiiumaa väärindamine ja turundamine muuseumide kaudu" toetusega 17739 EUR. Nüüd hakkavadki koolitsed pihta. 

SA Hiiumaa Muuseumid alustab alates septembrist loengute sarja, mis on mõeldud tegutsevatele giididele – nii praegustele kui ka uutele tulijatele – kes soovivad põhjalikumalt tutvustada külalistele meie muuseume.Õppetöö käigus saadakse teadmisi kuuest Hiiumaa muuseumist (Kassari näitusemaja, R. Tobiase sünnimaja, Pikk Maja Kärdlas, Mihkli talumuuseum, Sõru muuseum, Palade Hariduskeskuse kivimaja ja Soera talumuuseum) ning nende ekspositsioonide peateemadest. Koolitusel osaleja omandab giiditöö põhioskused ning saab ülevaate muuseumide tööpõhimõtetest. Lisaks tutvutakse lähemalt mõne muuseumi koguga. Kursuse läbinu ja eksami sooritanu saab oskused ja õiguse vahendada nimetatud muuseumide väljapanekuid nii gruppidele kui üksikisikutele.

04.08.2017

Voldiku eesmärgiks on teadvustada avalikkusele Eesti toidupärandi olulist osa – sülti. Sült väärib, et taotleda Eesti süldile Euroopa traditsioonilise toote tähistust!

Hiiumaa 2017 Kohvikutepäeva raames toimuv kohvik Eesti100 Süldipidu on tunnustatud Eesti 100 sündmus https://www.ev100.ee/et/eesti-100-suldipidu

Eesti sült on traditsiooniline toit pidulauale ja argipäevaks. Sülditegu kipub eesti peredes unustuse hõlma vajuma, sest kaubandus pakub mitmekesist valikut. Paljusus on hea, aga nii kipub päris õige süldi maitse unuma, sest suurtööstused on toote võimalikult pikaajalise säilitamise nimel muutnud põlisretsepti. Selleks, et säilitada ja pakkuda tarbijale õiget, traditsioonilist sülti, peab nii tootjale kui tarbijale teadvustama, et meie eesti sülti on võimalik tänapäevalgi tööstuslikult toota, nagu seda näiteks teeb Hiiu Tootmine.

12.07.2017

Avatud talude päev on iga aastaga muutunud üha populaarsemaks. Juba kolmandat aastat toimub üle-riigiline avatud talude päev ning nagu juba tavaks on saanud, siis toimub see juuli kolmandal pühapäeval, sel aastal siis 23. juulil. Registreerunud talusid/ettevõtteid on üle Eesti kokku 280 - seda on väga palju ja märgatavalt rohkem, kui eelmisel kahel aastal! Valik, kuhu sel päeval minna ja mida vaadata, on igas mõttes lai. Üle 100 talu osalevad esmakordselt.

Hiiumaal on oma uksed avanud neli talu: Lepaniidi talu (FIE Kaire Vannas); Alapiima talu, Luidja Tsirkusetalu ja Uue-Hendriku talu. Vaatamist ja õppimist, kuidas talupidamine käib on, on palju. Näiteks Käire Vannas tutvustab lamba- ja kitsekasvatus koos karjavalvekoertega, kitsepiimatoodete valmistamist (juust, jogurt) ja köögiviljakasvatust. Ala piimatalus saab tutvuda lehma- ja kitsepiima tootmisega; Uue-Hendriku talus näeb linnukasvatust. Hoopis uudne talupidamine on Luidjal käima läinud - maaturismi asutuse tegevuseks on  - tsirkus! Huvitav peaks olema nii külalisel kui hiidlasel endal.

Pildil: uudishimulikud kitsed tutvumas külastajatega

12.07.2017

06-09. juulini 2017 viibisid Jan Ignahhin, Reet Kokovkin, Ilmi Aksli ja Mihkel Undrest (Saarte kalandus) Kreekas Leonidio LEADER tegevusgrupi kutsel, et rääkida läbi Biosfääri alade koostööd. Tegemist oli rahvusvahelist koostööprojekti ettevalmistava nõupidamisega, et ühendada jõud UNESCO biosfäärialade sõnumi edastamiseks kohalikele kogukondadele. Esimene tutvus Leonidio tegevugrupi esinaja, Christina Kalathaga, sõlmiti 2016 aasta detsembris Båstadis (Rootsi) toimunud Euroopa CLLD (Kogukonna juhitud kohaliku arengu) konverentsil. Uue perioodi strateegia ettevalmistamise käigus kiideti heaks Leonidio kohaliku tegevusrühma Parnononase programm "Ida-Peloponnesos. Biosfääri kaitseala kui ettevõtluse uuenduse ala", avaliku sektori kogueelarvega 11 700 000 eurot. Selle poolest oleme kreeklastega sarnased, sest ka Hiiumaa integreeritud arengukavas on esile tõstetud biosfääri ala väärtused. Mõlemad tegevusgrupid on mõistnud, et olla 600 maailma erilise piirkonna seas toob kasu kohalikule elanikule, eriti neile, kes ettevõtluses tegutsevad. Igal aastal korraldatakse LEADER algatusel ja toel Tsakoonia baklažaani festivali, mis meelitab ligi tuntud kokasid üle kogu Euroopa ja on muutnud üha populaarsemaks. Selle festivali ajaks oli meid kutsutud tutvuma koostöö võimalustega.
Meid võtsid vastu Christina Kalatha ja Ivana Kalaver Parnonase arenduskeskusest.

Pildil: LAG Parnonas direktor Marinis Beretsos, aredusfirma Parnonas president ja Lõuna Kynouria vallavanem Charalambos Lysikatos, Ilmi Aksli ja Jan Ignahhin 

16.06.2017

Eelmisel aasta toidu- ja kunstinädal pilootürituste laabumine andis julgust ka sel aastal eri tegijate jõud ühendada ja sügisele uus hindus anda. Sügis ei ole suve lõpp, vaid uue hooaja saabumine. Vaimutoidu (kunsti) ja ihutoidu (kohalik toit) ühendamine on enam kui loogiline. Mõttetalgul osalesid need, kes ka eelmisel aastal õla alla panid: Hiidlaste Koostöökogu, Hiiukala, Tuuru ja Turismi-info, Hiiu vald, Turismiliit, COOP, Muuseum, HiKu, EuropeDirect. Selgus, et sel aastal jätkub plaanilisi tegevusi ühise toidu- ja kunstinädala alla koondamiseks suisa kümneks päevaks. "Nädalat" alustame suve ära saatmisega Orjaku sadamast 14 septembril, lõpetame COOP sügislaadaga 23. septembril Tormi poe parklas. Vahepeale mahub 22. septembril Halulaeva veeskamise sündmus Suuresadamas ja rida toidu ja kunstiga seotud suuremaid ja väiksemaid üritusi ja näitusi. Jälgige veebiteateid esialgu Hiiumaa sündmuste lehel , kava kujunemisel ka teistel asjaomastel lehtedel.

14.06.2017

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu üldkoosolek toimub T 13.06.2017 kl 16.00 Kärdlas Tuuru maja saalis. Kvoorumi puudumisel viiakse koosolek läbi kohalolevate liikmetega T 13.06.2017 kl 16.15 

Otsused

Punktis 3. Koostöökogu üldkoosolek otsustas muuta 2017 aasta rakenduskava, jagades eelmisest voorust tagasi tulnud rahad alljärgnevalt: suurendada Meede 1 " Ettevõtete areng"   mahtu kuni 400 000 euroni; suurendada Meede 2 " Külaarendus ja kogukonnateenused"  mahtu kuni 400 000 euroni; suurendada meede 5 "LEADER koostöö" mahtu 50 000 euroni. 

Punktis 4. Kiita heaks  Rahvusvahelise koostööprojekti  ONE BELT ONE ROUTE  - BALTIC SILK ROUTE leping ja eelarve

12.06.2017

10. juunil 2017 toimus väga vajalik ja väga tore üritus Suursadama sadama-alal - Hiiumaa [eel]arvamusfestival. [eel]Arvamusfestivali eesmärk oli luua Hiiumaale keskkond ja võimalus, kust saada värskeid ideid ja uusi teadmisi, mis inspireeriksid kaasa mõtlema, sõna sekka ütlema ning muutusi ise eest vedama. Festivali üks korraldajatest, Maria Ruubas, selgitas: "Festivali korraldajad loovad poliitiliste eesmärkideta arutelu ja mõttevahetuspaiga eesmärgiga luua Hiiumaale ’Heade mõtete inkubaator’ – võimalus ja keskkond, kust saada värskeid ideid ja uusi teadmisi". Maria sõnul:"Tahame anda panuse, et inimeste omavaheline suhtlus oleks vahetu, läbimõeldud ja argumenteeritud, et suudaksime väljendada eriarvamusi seejuures teisi austades. Soovime, et päev oleks täis värskeid ideid ja uusi vaatenurki, mis inspireeriksid kaasa mõtlema, sõna sekka ütlema ning muutusi ise eest vedama!" Mis ka õnnestus. 

Hiidlaste Koostöökogu toetas läbi LEADER-meetme [eel]arvamusfestivali lasteala tegevusi.

Ilmi Aksli foto

01.06.2017

UNESCO Biosfääri progammi põhjapoolsete alade võrgustik NordMab tutvustab oma veebilehes Hiiumaa ja Norra koostööd traditsiooniliste teadmiste rakendamisest tänapäeval. Tegemist ei millegi muu, kui hiiuviiuli kvaliteedikava välja töötamise projektiga, mida eelmisel aastal toetas Hiidlaste Koostöökogu LEADER meetmest. Antud artiklis pannakse rõhk kahe biosfääriala koostööle. Kontakt saadigi NordMab võrgustiku kaudu, sest Nordhordland oli piirkond norras, kus nn "viiuli" ehk vinnutatud lambakintsu tootmine on hästi käima pandud. Norras kutsutakse sellist kintsu Fenalår, mis tõlkes tähendab lihtsalt lambajalga. Ülevaade õppereisist on lugeda siin

01.06.2017

UUENDATUD: Vahetult enne jaanipäeva, Kassarile omaselt ikka neljapäeval, on 22. juunil Orjaku külamaja sees ja väljas toimumas Väike Jaanipäeva Lihalaat. Mõte selle korraldamiseks tekkis MTÜ Hiiu Veis ja Lammas hiiu viiuli Leader-projekti talvisel seminaril, kus kerkis üles küsimus kus veel võiks kuivatatud lambalihakintsu ehk hiiu viiulit tutvustada ja millised võiksid olla selle toote müügikanalid tulevikus.
Laadal seekord rohkem räägime viiulist ja anname ka veidi maitsta, et seda vana lihasäilitamise viisi tänapäeva inimestele uuesti meelde tuletada nii sõnas kui pildis kui maitsekogemuses. Helgi Põllo Hiiumaa muuseumist räägib lambaliha kuivatamise traditsioonidest ja viisidest kuidas viiulit valmistati. Loodame väga, et laadakülaliste positiivne tagasiside annab julgust lambakasvatajatele unustatud traditsiooni ellukutsumiseks ja vana-uue maitseelamuse pakkumiseks lihasõpradele ka edaspidi.

Laadale müüjaks tulija – palun anna endast teada 13. juuniks, Margit Kääramehele margit.kaaramees@hiiumaa.ee, telefon 5244820 või Koostöökogu kontorisse info@kogu.hiiumaa.ee, telefonil 53420425