eesti english

Uudised

Hiidlaste Koostöökogu 2017.a taotlusvoorud

 

<< <  Lehekülg 2/83  > >>

12.01.2017

11. jaanuaril kl 13 Tuuru majas (Vabrikuväljak 1 Kärdla) korraldas Hiidlaste Koostöökogu kõigile huvilistele tasuta koolituse riigihangete ja ühisprojektide läbi viimise teemal. Lektorid Keidi Kõiv, Aime Ilves, Marje Ääremaa ja Marek Treufeldt PRIAst.
Koolitus oli sisutihe ja kasulik kõigile projektide läbi viijatele ja tulevastele taotlejatele.

 

 

09.01.2017

MTÜ Hiiu Veis ja Lammas sai 2016 aasta esimeses taotlusvoorus toetust oma projektile „Kohalik toidupärand – hiiu viiuli kvaliteedikava ja tasuvusuuringute koostamine“. Projekti toel külastasid seltsi liikmed novembri lõpus Norra läänerannikul asuvat imekaunist Bergenit ja täna veel biosfääriala kandidaadiks pürgivat Nordhordlandi regiooni, kus läbi aegade on säilinud tava kuivatada lambaliha.
Reisi peamine eesmärk oli tutvust teha Norra vana traditsioonilise lamba tagakintsu „fenalår“ kuivatamise tehnoloogiaga. Meil oli võimalus näha nii väiksemahulist kui ka pisut suuremat tootmist. Päris suurtööstus sellise kvaliteediga toodet valmistada ei suuda, ükski suurtööstus ei saa endale lubada liha kuivamist 3 kuud nõutavates tingimustes. Väiksemad tootmised aga suudavad ja nende toodangul on hea minek. Just jõulude ajal on lambatoodete, ja eriti soolatud-kuivatatud lambaliha järgi turgudel suur nõudlus. See omamoodi käsitöönduslik lambasink on taskukohane ka tavalisele norrakale, pealegi hindavad nad ettevõtete toodangut, mis garanteerivad just selle traditsioonilise kvaliteedi ja maitse.

Pildil: Viiuligrupp kauni norra looduse taustal

06.01.2017

Hiidlaste Koostöökogu uue perioodi üheks eeskujulikuks projektiks on Käina Vallavalitsuse poolt taotletud - Orjaku-Nasva-Kaigutsi optilise kaabli jaotusvõrgu väljaehitamine lõpptarbijale kasutamiseks . Toetust saadi 22 482,5 eurot ja tööd on käinud juba suvi otsa. Tarbija, kelleks Hiiu Lehe artikli põhjal, on Nasva küla elanik Hannes Maasel, ütleb: "et kui lapsed on maailmainimesed, vajavad nad ülikiiret internetti ka lapsepõlvekodus käies". Hannes on kiire interneti saamiseks lepingutele alla kirjutanud ja oma silmaga valguskaablit ka näinud. Samuti on uue internetiga rahul Orjaku külaseltsi esindaja Margit Kääramees, kelle sõnul on otsad ühendatud ja info voolab ülikiirelt. Aga tööd alles käivad. Näiteks Kaigutsi külas ootab see rõõm alles ees. Külaelanik Ilmi Aksli ütleb: "Tehnik ühe korra juba käis, aga ei saanud signaali kätte". Loodame, et peatselt on uus tehnoloogia ka Kaigutsis.

Optiline kaabel, mille kaudu saab pakkuda ülikiireid internetiühendusi, veeti 32 Orjaku, Nasva ja Kaigutsi küla majapidamisse Leader programmi toel. “Kuulu järgi oli see ka selle aasta üks suuremaid hajaasustuses kiire internetiga liitumisi üle Eesti,” märkis Käina vallavanem Omar Jõpiselg. Suureks plussiks nimetas vallavanem asjaolu, et projekt viidi ellu paralleelselt ELASA põhivõrgu ehitusega. “Tänu sellele oli see tarbija jaoks umbes kolm korda odavam kui oleks tulnud iseseisev jaotusvõrgu ehitus,” hindas vallavanem. Projekti rahastas Leader programm enam kui 22 000 euroga, Käina vald panustas ligi 5000 eurot ja liitujad ise kokku pisut üle 6000 euro. “Lisaks maksis iga liituja oma kinnistul tehtud kaevetööde eest 100–900 eurot,” lisas vallavanem. Jõpiselg viitas, et osaliselt ka tänu sellele projektile uuendas Telia Kärdlas oma keskjaama, mis võimaldab juba lihtsamalt edasisi liitumisi, sh Käinas. 

Hiiu lehe poolt tehtud fotol on Hannes kiiret interneti paketti valimas

 

05.01.2017

Vahetult enne uut aastat valmis Keskkonnaametil meie biosfääriala tutvustav materjal, mille saate soovi korral endale kas salvestada või välja trükkida! E-voldik on pildirikas ja kerge lugeda, sest sisaldab lühivormis andmeid, mida kasulik teada. Peagi pidi sama materjal valmima ka inglise keeles.

21.12.2016

Soovime teile ilusat pühadeaega ja head uut aastat!

 

20.12.2016
Keskkonnaamet rõõmustas meid teatega, et omad ja külalised saavad nüüd sadamates teada, et saabutud on Lääne-Eesti saarestiku biosfäärialale. Kuna Hiidlaste Koostöökogu strateegia saare arendamiseks on ainulaadne Eesti selle poolest, et oleme selgelt välja ütelnud, et läbi strateegia rakendame UNESCO programmi MAB (Inimene ja Bisofäär), siis on paslik Lia Rosenbergi koostatud pressiteadet edastada. 

Selleks, et muuta biosfääriala nähtavamaks ja mõistetavamaks saarte elanikele ning külalistele, tähistati saarte väravad vastavate infotahvlitega. Biosfääriala tunnuslause “Saared ja meri - hoitud elukeskkond” autoriks on Hiiumaa üks tuntumaid looduse hoidjaid Tiit Leito. Peagi tähistatakse Keskkonnaameti rahastatava projekti raames siltidega ka Triigi, Sõru, Sviby ja Ruhnu sadamad.

„Meie sooviks on, et inimesed teadvustaksid rohkem biosfääriala olemasolu ja erilisust ning mõistaksid, et miski siin ilmas ei püsi ilma vastutustundliku käitumiseta. Saartel on küll piiratud ressursid ja isoleeritus, kuid samas rikkalik loodus- ja kultuuripärand. Kõige olulisem on, et nii kohalikud elanikud kui ka külalised oskaksid seda pärandit hoida ja siin säästvalt majandada,” selgitas Keskkonnaameti biosfääri programmiala spetsialist Lia Rosenberg. 

 

16.12.2016

Kuskil umbes aasta alguses saime Maamajanduse infokeskuselt kontakti Moldova Telita omavalitsuselt koostöö sooviga. Välisministeeriumile esitet taotlus ei leidnud paraku (või õnneks) heakskiitu. Õnneks sellepärast, et kaugmeetodil koostöö läbi viimine on nagu pimedast toast musta kassi otsimine. Nüüd aga hakkas molovlastel kiire, sest järgmisest aastast alates hakkab Moldova, kes on EL kandidaatriik, rakendama LEADER programmi. Seda tehakse läbi Eesti, ning piirkondadel on vaja kontakte Eesti tegevusgruppidega. Siia saabusid Telita vallavanem Rodica Russi, Speia vallvanem Vitalii Cotet; ettevõtja Vitalii Cebonu ja naisühenduste esindaja Natalia Cotet. Nagu ütles kohtumisel Käina vallavane Omar Jõpiselg, tulevad meelde kauged 90ndad, kus meie käisime õppimas Põhjamaades Euroopa Liitu ja rakendus Sapard. "Need kontaktid tulid meile siis kasuks, sest kiirendasid arengut kõvasti", ütles Omar. Hiiu vallavanem Reili Rand ütles, tutvustades oma valda, et Moldova kogemust tehnopargi arendamisel tuleb ka meil silmas pidada. 

Koostöökogu sõlmis Telita vallaga koostöö kokkuleppe, et hakata LEADER meetodit rakendama. Kuidas see täpselt on Eesti riigi poolt paika pandud, uurime varsti välja. Meie HOLiga loodavad moldovlased samuti kokkuleppe sõlmida, et koostööd teha kultuuri ja majanduse vallas, mis peaks meie ettevõtjatele väga meelt mööda olema. 

Pildil: Jan ja Rodica lepet sõlmimas

15.12.2016

Kahepäevasel seminaril Bastadis (Rootsi) keskenduti sellele, kuidas võimalikult hästi kasutada kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) meetodit. Lahtiseletatult on see LEADER meetod, milles Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) saab lisatuge teistest EL struktuurifondidest. Nii saab kogukond oma piirkonna strateegiat rakendada palju tulemuslikumalt. Teiste struktuurifondide all mõeldakse kalanduse (EMKF), Regionaalarengu (ERF) ja Sotsiaalfondi (ESF) vahendeid. Eesti mingil põhjusel teisi fonde kogukonna otsustada ei ole andnud. Konverentsi korraldas Euroopa Komisjon kaasates Maaelu võrgustikke, rahvuslikke ministeeriume ja tegevusgruppe.  See võimaldas üksteiselt õppimist ja praktiliste kogemuste vahetamist kogukonna juhitud kohaliku arengu meetodi rakendamisel. Lisaks saime külastada kohalikke projekti. Käesolev oli juba teine seminaride reast, mida korraldavad ühiselt neli fondi Euroopa Komisjoni peadirektoraadi juhtimisel; eelmine oli 2015 aasta detsembris edukalt kulgenud CLLD seminar Edinburghis. Tänavuse seminsari võõrustajaks oli Rootsi maaeluministeerium ja Maaelu võrgustik, koos DG AGRI ja maaelu arengu võrgustiku kontaktpunktiga.

 

 Fotol: konverentsi sisukorraldaja John Grieve tutvustamas töörühmade töökorraldust

28.11.2016

Maamajanduse infokeskuselt on avaldunud uus üllitis: Üllatav Eesti LEADER. Kümme edukat LEADERi aastat. Toimetaja eessõna ütleb: Kogumikus „Üllatav Eesti LEADER“ on 52 lugu toredatest ja erilistest Eesti maapiirkondade projektidest. Neid ühendab see, et kõik on saanud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) LEADERmeetmest arengutoetust. LEADERi toetusprogrammi aluseks on koostöö kolme sektori – kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja kodanike ühendused – vahel, kes kohalikku omapära ja vajadusi arvestades loovad arengustrateegia ning osalevad selle alusel ühiselt toetuste määramisel. Taoline partnerlusel põhinev süsteem sai Euroopa Liidu pilootpiirkondades alguse juba 1991. aastal. Meetod osutus edukaks ning sai osaks kõikide liikmesriikide maaelu arengukavadest. 

Eelmine maaeluminister Urmas Kruuse lisab omalt poolt: "LEADER-meetme mõju Eesti maapiirkondadele on selgelt tuntav. Eelkõige seisneb edukus selles, et otsused piirkonna arenguvajaduste ning nende lahendamiseks valitavate meetmete ja projektide osas tehakse kohalike kogukondade poolt. Kui inimesed tunnetavad, et neil on võimalus kohalikul tasandil kaasa rääkida ja kui eesmärgid on ühiselt seatud, siis ollakse valmis läbi kogukonna nende saavutamisse ka panustama". Kuldsed sõnad! Kohtudes LEADER-tegijatega üle Euroopa jääb aga ikka kõrvu see, et esimesel perioodil, 90-ndate alguses, oli isetegemise rõõmu rohkem seetõttu, et usaldus kogukonna vastu oli suurem. Käesoleval perioodil on tunda, kuidas kontrollijate ja direktiivide raudne käsi ümber kogukonna soovide surub tegevusvabaduse üsna kitsaks ja vastastastikune umbusaldus võtab maad. Oskaks ainult õppida sellestki kogemusest.

24.11.2016

22-23. novembril 2016, toimus Tartus Eest Rahva Muuseumi uues majas Euroopa LEADER-liidu ELARD 25. Juubelikonverents. LEADER-inimestele teatavalt on Eesti tänavuse ja järgmise aasta ELARDi eesistuja-maa, presidendiks Tartumaa Arenduskeskuse tegevjuht Kristina Tammets.

Hiidlaste Koostöökogust võtsid konverentsist osa Reet ja Ilmi.

Konverentsi eesmärgiks oli lisaks aruteludele uue olukorra mõistmiseks Euroopas ka ettevalmistused uueks perioodiks, eelkõige multifondide senise kasutamise kogemus eri maades. Tšehhimaal on mitme Euroopa struktuurifondi rakendamine LEADER meetodil maapiirkonnas käimas. Näiteks tõi LEADER rahvusliku võrgustiku esindaja Radim Srsen, et tegevusgrupis, milles tema töötab, on Maaelufondi osa tegevusgrupi eelarves vaid 30%, ülejäänud tuleb Regionaalfondi rakendamisest LEADER meetodil. Samuti on eri piirkondades kaasatud lisaks veel ka Sotsiaalfond, mis eriti soosib oma fondi kaasamist maapiirkondades. Eesti multifonde sellel perioodil kasutusele ei võtnud, peamiselt ministeeriumide soovimatuse tõttu aru saada LEADER meetodi eelistest.

Pildil: Moderaator ja TAS juhatuse esimees Liilian Saage juhtimas resulutsiooni arutelu