eesti english

Uudised

 

<< <  Lehekülg 2/91  > >>

04.06.2018

Kutse MTÜ Hiidlaste Koostöökogu üldkoosolekule 18.06.2018 kl 16.00 Kärdlas Leigri väljak 5 (NB! Maakonna talituse saalis). Kvoorumi puudumisel toimub üldkoosolek samas 18.06.2018 kl 16.15.

Päevakord:

  1. Üldkoosoleku mandaat, päevakorra, koosoleku esimehe ja protokollija kinnitamine
  2. Häältelugemise komisjoni valimine
  3. Juhatuse aruande kinnitamine
  4. Audiitori ja revisjoni arvamuse kinnitamine
  5. Aastaaruande kinnitamine,
  6. Juhatuse liikmete valimine (2 ettevõtjate esindajat ja 1 MTÜ esindaja)
  7. Õppereiside teema
  8. Muud küsimused. 

Jan Ignahhin

Juhatuse esimees

03.06.2018
Saime PRIAst värske juhendi, kuidas maksetaotlust uues e-PRIAs esitada. Panime selle lingi üles Hiidlaste Koostöökogu kodulehe Abiks taotlejale. On teine mitmete juhendite reas viimane, sobivalt peaaegu kohe peale Sanktsioonide rakendamise juhist. Saame ise ka aru, et neid juhiseid kipub paljuks minema, aga ühtegi ära võtta ka ei saanud, sest neid läheb vaja. Kui juhtub segadus tekkima, siis Hiidlaste Koostöökogu tegevuskeskus Vabrikuväljak 1 Kärdlas, Tuuru majas 2. korrusel töötab ka suvel (mingil hetkel võib juhtuda, et oleme seirel, ja siiski ka puhkame vaheldumisi). Kui on vaja kohale tulla nõu küsimiseks, siis igal juhul on mõistlik enne kirjutada või helistada ja kohtumise aeg kokku leppida. Saame nõu anda ka telefoni teel või e-kirjaga.
01.06.2018

"Lätlase kuuel varbal on tõsi taga", ütles meie giid Janis Prangels. "Umbes 2% inimestel võib sellist fenomeni kohata, kaasa arvatud eestlastel", selgitas Janis toetudes teadusuuringutele. Uskumatu, kuid tõsi, aga sellega siis meid ei üllata. Üllatusime aga koha peal nähtust, kuidas ikkagi LEADER kohalikku elu on rikastanud ja edendanud. Läti LEADER määrus erineb veidi Eesti omast: 50% toetustest peab minema ettevõtlusele ja ülejäänud avalikule ning MTÜdele elukeskkonna arendamiseks. Toetust võib anda ettevõtjale kuni 70%. Selle suhtes on aga ettevõtjad ise kriitilised, sest nii suur toetusemäär ei pane ettevõtjat raha lugema ja kulutuste üle tõsiselt mõtlema. MTÜd ja omavalitsus saab toetust kuni 90%, aga selle eest ei tohi koguda pileti- ega osalustasu viie aasta jooksul. Kuidas MTÜ siis kosub ja areneb, küsisime meie kolleegide käest. Vastust teab vaid tuul, kehitasid nad õlgu. Kindlasti olime üllatunud ja pisut kadedadki maapiirkondade üle, mis nii korras ja silmale ilusad vaadata. 

Aluksne vallas eestikeelse audiogiidi saatel järvele. Ettevõtja toetusmeede.

21.05.2018

17 mail toimus Maaeluministeeriumi saalis LEADER/CLLD seminar "Kogukonna juhitud kohalik areng Euroopas ja Eestis 2021-2027”. Peamiseks teemaks oli seminaril nn "multifondide" rakendamine Eestis. Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast sõnas paneelvestluses:"Multifondid on ainuvõimalik mõtteviis. Juba eelmisel perioodil me toetasime seda. Põllumajandusfondile on pandud liialt suur koorem maaelu arendamiseks. Paljude LEADER gruppide tegevused ulatuvad nii sotsiaal-kui regionaalfondi valdkonda," jätkas Sõrmus. "Multifondid aitavad kaasa sellele, et ei tekiks samade tegevuste läbi viimist eri fondide poolt".

Milles siis asja tuum on? LEADER meede, mida rahastatakse põllumajandusfondist Maaelu arengukava raames, vaatab vastu muutustele, mis seotud BREXITiga, aga mitte ainult. Kui Euroopa Komisjon eelmise perioodi (2014-2020) määruses pani kohustuse liikmesriigile rahastada LEADERit vähemalt 5%ga kogu Maaeluarengukava eelarvest, siis Eesti määras (põllumeeste mõnevõrra pahameeleks) 10% ehk siis 90 miljonit. Maarahvas võiks muidugi küsida, et kuhu jäi nn "külameetme" 50 miljonit - aga see selleks. 

Selle aasta maikuus, st üsna varsti, annab Komisjon välja esialgsed suunised struktuurifondide rakendamiseks uuel perioodil 2021+. Ilmselt pakutakse välja jätkuvalt 5% kohustust rakendada LEADERit ja soovitus teistele fondidele LEADERit silmas pidada ehk siis rakendada multifonde. Seda saame teada, kui dokumendid avaldatakse. Loodame, et Eesti valitsus võtab kuulda Komisjoni soovitust ja maarahava tungivat vajadust.

Pildil esinejate paneel

08.05.2018

Aprillis viis Hiiumaa Arenduskeskus läbi noorte teeninduskoolituse, millega ettevõtjad said oma käe ja näo järgi koolitatud noori suveks tööle. Koostöö sujumisel võib ju loota, et noor inimene tuleb ka järgmisel turismihooajal samasse kohta uuesti tööle. Igatahes saab noor väärt oskuse ja kogemuse edasiseks eluks. Projektijuht Sigrid Valter näeb vajadust koolitatud teenindajate järgi Hiiumaal: "Hiiumaa teenindusettevõtted vajavad suveks lisatööjõudu, ja noored vajavad omakorda tööd", ütles projektijuht. Projekt on kaheaastane ühistööprojektsestap juba eelmisel aastal toimus samalaadne koolitus, ja edukalt. Tagasiside noortelt oli hea.

 

 

08.05.2018

Projekti One Belt One Route-Baltic Silk Route esimene ühine seminar toimus Karhuseutu LEADER piirkonnas Poris, Soomes 23-26.4.2018. Seminar-õppereisi eesmärk oli kohtuda projekti partneritega edasise koostöö arutamiseks, projekti tegevuste läbi viimiseks ning projekti piirkonnaga tutvumiseks kogemuste vahetamiseksl. Läbi viidi kaks tegevust: partner-piirkondade ettevõtjate kohtumised võimaliku koostöö algatamiseks, ja turismitöörühma seminar turismipaketi koostamiseks. Partneriteks antud projektis siis Soome (LAG Karhuseutu, Pori), Poola (LAG Puszcza Knyszyńska, Valgevene piiri ääres) ja Hiiumaa. Hiina turistide ootusi Euroopas tutvustasid Zhang Yu, Leitour GmbH ja Chen Ruyian NBCCD. Firmadel on pikaajaline kogemus hiina turistidele Euroopa-reiside pakkumisel. Hinnanguliselt külastab ülejäänud maailma üle 1,22 miljoni hiinlase aastas, kelles 50% tulevad Euroopasse. Neist 93% reisib suurte gruppide koosseisus. Igal aastal on Hiina turismituru tõus olnud ca 10%. 200% on tõusnud reiside ost Islandile ja Soome virmaliste vaatamiseks. Saime ülevaate hiina turistile sobivatest teenustest, mida peab pakutavas paketis arvestama. Näiteks on turistile pakutaval toidul suur tähtsus, sest geneetiliselt ei suuda hiina inimese organism piimatooteid seedida. Ka on hiinlane harjunud magama laiemas voodis kui euroopa tavaturist, ning hiinlane tahab juua sooja vett - ilmselt on see iidne tarkus, millest meiegi õppust võiksime võtta. 

fotol: turismitöörühma arutelud

18.04.2018

Tulevase Biosfääri programmialade koostööprojekti esindajad Ilmi ja Christina kohtusid Hispaanias Merendusfondi seminaril "Kalandusfondi kohalikud tegevusgrupid ja kohalik ressurss". Seminar viidi läbi Vigo linnas 13-16. märtsil. Ürituse organiseeris kalanduse algatusgruppe ühendav organisatsioon Farnet, kuid kuna paljudes riikides on kalanduse tegevusgrupid ja LEADER tegevusgrupid ühinenud, siis oli see suurepärane võimalus kohtuda oma Euroopa kolleegidega ja planeerida edasist koostööd. Konverentsi teemad kattusid suures osas meie koostööprojekti sisuliste põhimõtetega: kestliku majandamise teadlikkuse tõstmine, looduse ja inimese kasuliku arengu planeerimine. Töötubades käsitleti alateemadena ressursside kasutamise juhtimist kohaliku tasandi koostöös, Natura 2000 aladel ja erinevatel kaitsealadel, säästliku majandamisega tegelevate ettevõtete sertifitseerimist ja hilisemat monitoorimist. 

16.04.2018
Seekord siis on Eesti nende kaheksa riigi seas kahekümnekaheksast, kes ei rakenda nn multifone kohaliku elu arengu toetamisel. Paraku. Selleks programmperioodiks 2014-2020 on nn multifondid lähenemisega liitunud juba 20 liikmesriiki. 8 riiki (Belgia, Küpros, Eesti, Horvaatia, Iirimaa, Malta, Luxemburg, Holland) otsustasid sel perioodil multifondid lähenemist mitte kasutada, nende hulgas Eesti. Teiste fondide (Sotsiaal- ja Regionaalarengufond) panus LEADER meetodi kaudu maapiirkondade arengusse on sel perioodil juba ligikaudu 20%, osades riikides on tänu edukatele läbirääkimistele saavutatud teiste fondide kaasatus ligi 50% (Tšehhi, Portugal, Ungari, Slovakkia), mis kokkuvõttes tähendab mitmekülgsemaid võimalusi maapiirkondade arendamiseks. Multifondid lähenemise kasutusele võtmine eeldab poliitilist tahet riiklikul tasandil, kogukonna juhitud kohaliku arengu väärtustamist ja selle tugevuste mõistmist ning head koostööd erinevate ministeeriumite vahel. Euroopa Komisjoni ametlik seisukoht on lõhkuda piirid erinevate fondide vahel ning seeläbi suurendada sünergiat, efektiivsust ja sidusust kohalikul kui ka regionaalsel tasandil. Euroopa Komisjon on seega kindel, et kohalik rahvas teab paremini, kuida oma elu arendada, ning mitte ainult Põllumajandusfond ei pea olema selleks rahastusvahendiks, millega elu maal edukaks tehakse. Loodame, et Eesti riik seda samuti mõistab.
13.04.2018

OÜ Korrashoid tegi toetustaotluse Hiidlaste Koostöökogu 2017. aasta ettevõtete investeeringu meetmesse, et uuendada seadmete parki. "Väikeettevõttel on väga keeruline iseseisvalt selliste väljaminekutega toime tulla, seepärast soovisime kasutada võimalust saada Leader programmist osaliselt nende kulude hüvitamist", ütles perefirma üks omanikest Kairi Kõrm. "Soetatavate seadmetega suudame oma klientidele pakkuda uudsemaid ja kvaliteetsemaid puhastuslahendusi ning muuta meie töö efektiivsemaks". Soetuseks valiti i-Mob ja aknapesusüsteem, millega saa puhastada kõrgemal asuvaid aknaid, aga saab ka väga hästi näiteks päikesepaneele puhastada. "Teleskoop aknapesusüsteemidega on võimalik pakkuda oma klientidele soodsamaid teenuseid ja tõsta ettevõtte kasumlikkust. Ära jäävad tõstukite rentimisega seotud kulud. Tööturvalisuse seisukohalt on teleskoop aknapesu süsteem oluliselt ohutum kui töötamine redelitel," lisas Kairi.

  Ungeri aknapesusüsteem

10.04.2018

Kuressaare Ametikool koostöös Saare Arenduskeskuse ja sihtasutusega Saaremaa Turism korraldas 28.03.2018 rahvusvahelise turismikonverentsi „Möni Möte? / Any Idea?“. Konverentsi eesmärgiks oli ideede genereerimine uute turismitoodete arendamiseks. Läbi eri rahvusest ja elukogemusega esinejate vaatenurga saadi selgemaks, mida peaksime rõhutama ja mida võiksime teha üheskoos, et olla edukamad. Hiidlasi osales üritusel üksjagu, nende seas ka Hiidlaste Koostöökogu juhatuse liige Margit Kääramees. "Saari tuleb väljapoole Eestit turundada koos", ütles Margit. "Seda on aastaid tehtud ja tuleb kindlasti jõulisemalt jätkata". "Saarte turismiklaster oleks selle nimi ja klastrina peaksid meie turismiettevõtted koos toimetama", lisas ka Ly Kaups innustudes Ida-Viru turismiklastri eduloost. "Mõttekas oleks ühendus Lääne-Eesti turism reformida saarte turismiklastriks", kinnitas Ly. 
Konverentsi avaettekande tegi Christiane Keller, staažikas väikehotellipidaja Ida-Prantsusmaalt. Asdis Vatnsdal rääkis arengutest turismisektoris majanduskriisist toibunud Islandil. Konverentsi teises plokis kuulati Volker Röverilt teemal, mis köidab sakslasi Saaremaal. Kohaliku toidu väärtustamisest rääkis belglasest Olde Hansa peakokk Emmanuel Wille ja Ida-Viru turismitegijate koostööst Ida-Viru Ettevõtluskeskuse turismikoordinaator Kadri Jalonenilt.

Fotol. Hiiumaa esindajad konverentsil