eesti english

Uudised

Hiidlaste Koostöökogu 2019 a taotlusvoor 23.09.2019 – 04.10.2019 meetmetele 1 Ettevõtete areng (meetme maht 155 000 eur) ning 2 Külaarendus ja kogukonnateenused (meetme maht 90 000 eur).

<< <  Lehekülg 1/97  > >>

10.07.2019

„Hiiu sült on parim. Keetke edasi ja ärge midagi muutke!“ kõlas mitmest suust Lauluväljakul Eesti toidu alal Hiiumaa telgi ees. Eesti peo ajal on ikka sülti söödud ja nii oli see ka möödunud Juubelilaulupeo ajal 6-7. juulil 2019. Hiiumaa Köögis ja Pagaris keedetud Eesti toidupärandi nimekirja kantud süldi retseptis ei saagi mida muuta, sest juba meie vanaemad keetsid hüva rooga nii.  Veel pakkusime Õie Laksbergi praetud kartuli juurde Hõbekala mitmes marinaadis räime ja mandilaga värske hapukurgiga. Maitses hea!

Magustoiduks sai valida kahte sorti Hiiumaa Köögi ja Pagari astelpaju- ja traditsioonilist kamamaiust. Hea oli soovitada, et kõike seda saab osta ka mandripoodidest.

Uuenduslikumast toidupoolisest pakkusime Kala ja Võrgu kalašokolaadi ja Vaba Aia nõgesesmuutisid. Nõges ju vana, kuid seni unustatud väetaim, mida aianurgast hoolas perenaine ikka muu toidu sisse paneb.

Ajaks kui laulupeo rongkäik pühapäeval lauluväljakule jõudis, seadsime end tulijaid tervitama. Saime hulgaliselt vastutervitusi „Elagu Hiiumaa!“, mida oli sulaselge rõõm kuulda.

Hiiumaa telgis tegime külalistele Lepaniidi mahetalu hiiuviiuli töötuba, ikkagi muusikaline värk. Algul imestamist, aga peale maitsmist kiitmist küllaga. „Kus seda viiulit osta saab?“, küsiti palju. Eks ikka Hiiumaalt, saime praegu vastata. Meie lambakasvatajad peavad nüüd tootmist arendama, sest turg on valmis ostma.

Pildil hiiuviiuli töötuba

03.07.2019

Hiiumaa oli esimene Eestimaa paik, kes oma kohalikku toitu Maitsete aasta programmis 2016 tutvustas. Seekord tuleme kui vanad tuttavad Laulupeole tuntud headuses hiiumaise söögiga. Pakume Eestile igiomast sülti, mida pärandretsepti kasutades ainukesena toodab Hiiumaa Köök ja Pagar. Kartuli ja mandilagaga maitseb see just nii kui vanasti vanaema keedetud peosült. Hiiumaisest köögist saate maitsta veel tunnustatud porgandi-astelpaju-, kama- ja laktoosivabana kodujuustu-astelpaju magustoitu. Eraldi lugu on pomerantsiküpsistega, mis pärit Eesti kuulsa helilooja Rudolf Tobiase Käina kodust. Retsept leiti Hiiumaa muuseumi teadurite poolt 2017. aastal Tobiaste-pere ema retseptiraamatu vahelt ja on sealt alates Hiiu Pagari lemmiktoode ja müügihitt koos Tootsi keeksi (kus rosinaid sees nii et mustab) ja seemnemaiusega. Pärandtoidust toome kaasa hiiuviiuli – kui tuled kohale, siis saad maitsta! Hiiumaad kui mereriiki esitleb Hõbekala kahte moodi sisse tehtud räimedega, mida pakume kas sooja kartuli või hiiumaa musta leiva kääru pealt. Hiiumaa pärandtoitu podi pakume uuenduslikult smuutina, mis tehtud  eestimaise väetoidu nõgesepulbriga. Joogiks pakume Pähkli talu leedri- ja muude õite-viljade kodulimonaade.Ja kui kõhtu veel pisuke täitmata koht juhtub jääma, võta kaasa komm või paar Visse Musu, mis piimast tehtud ja õige magus. Külastage meid Lauluväljakul Eesti toidu alal! Head isu ja head laulupidu!

22.06.2019

Kas sa tead, millisesse konteinerisse kodus tühjad munakarbid panna? Selgub, et see ei olegi nii lihtne. Osa eksperte on veendunud, et kompostikasti, aga teised arvavad, et värvitud ja paberist siltidega kaetud munarest nii lihtsast ei kompostu. Igatahes sai sel teema vesteldud ja mõtteid vahetatud, niisama kui klaasi ja pandipakendi teemade ning muude ohutute ja ohtlike jäätmete ladustamise asjus. Väga vajaliku töötoa viis läbi MTÜ Jääk ja Praak, kes igasugu jääkidega väga kursis on. Väga vajalik on see teadmine juba järgmisest aastast alates, kui seaduseandja paneb kodudele kohustuse jäätmeid tekkekohas (ehk siis kodus) sorteerida ja eraldi ladustada. Mida rohkem me jäätmetest teame, seda enam oskame hoida loodust ja koguda väärtuslikku tooret, mida jäätmed ju tänapäeval on. 

Pildil Jääk ja Praak toimekad liikmed prügisorteerimise töötuba ette valmistamas

19.06.2019

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu üldkoosolek, mis toimus 17. juunil 2019, otsustas avada LEADER taotlusvooru 23.09.19 – 04.10.19 meetmetele 1 Ettevõtete areng ning 2 Külaarendus ja kogukonnateenused.Otsuse põhjuseks oli Maaeluministeeriumi ja PRIA otsus kiirendada toetusrahade jagamist, et jõuda õigeaegselt perioodi lõpuks käesoleva perioodi programm lõpule viia. Selleks pidi üldkoosolek muutma 2019 aasta rakenduskava ja eelnevatest taotlusvoorudest tagasi tulnud kasutamata rahad rakenduskavasse sisse viima. Teine tähtis otsus oli, millised meetmed veel selle aasta septembris avada ja kuidas rahad jagada meetmete vahel. Statistiliselt on seni kõige paremini töötanud investeeringute meede 1, mille kaudu on toetusi kõige enam lõpule viidud. Sestap tegi üldkoosolek peale arutelu otsuse: Näha ette meetmete mahud LEADER taotlusvoorus 23.09.19 – 04.10.19 järgnevalt: Meede 1 Ettevõtete areng 200 000 eurot, Meede 2 Külaarendus ja kogukonnateenused 115 000 eurot. 

Meetmete avamisest anname teada 4 nädalat enne taotlusvooru algust ajalehes Hiiuleht, FB lehel Hiiumaa Heaks ja muidugi HKK kodulehel. Üldkoosoleku soov oli, et esitataks selliseid taotlusi, mis kõige enam aitavad kaasa strateegia eesmärkide saavutamisele: aitaks lahendada Hiiumaa arengu jaoks tähtsaid probleeme ja luua töökohti, nagu seda tehti Vaemla tootearenduskeskuse ja Hiiumaa Pagari projektidega. 

14.06.2019

Uue Euroopa Liidu maaelukava ettevalmistane käib täie hooga. Maaeluministeerium, koosseisus Kai Kalmann ja Taavi Kurvits, alustas sellega seoses LEADER tegevusgruppide ülevaatamist, kaasates Maaelu võrgustikutöö osakonna esindaja Ave Bremse. Hiidlased olid esimesed, kes MEMi külla kutsusid, sest meil ka üsna põletavad küsimused päevakorral. Hiiumaa on väike, aga tubli - saime kiita, et meil on kõige rohkem rahvusvahelisi koostööprojekte - aga raha on meie saare ettevõtjate ja vabaühenduste toetuseks ikka vähe. Oma muredest tõime esile, et meetme rahade jagamisel peaks rohkem toetama piirkondi, kus inimesi jääb vähemaks, et tasakaalustada ebasoodsaid mõjusid. Just Tallinnast kaugemale jääavate tegevusgruppi toetusmäärasid tuleb suurendada, et rahvas leiaks võimalusi koduvalda jääda. Vaatamata aga nappivale toetussummale saime näidata meie edulugusid: Loomakliinik, COOP, Pitsu, Klaasipank, aga käisime läbi Kalandusfondi eduloost, poest Kala ja Võrk.

Ringkäigu tegi lahti Hiiumaa loomakliinik

13.06.2019

Kutse

Hiidlaste Koostöökogu üldkoosolek toimub 17.06.2019 algusega kl 16.45 Hiiumaa Vallavolikogu saalis Keskväljak 5 Kärdla. Kvoorumi puudumisel viia üldkoosolek läbi algusega kl 17.00 vastavalt ühingu põhikirja p 5. 5.  

Päevakord:

  1. Üldkoosoleku mandaat, päevakorra, koosoleku esimehe ja protokollija kinnitamine
  2. Häältelugemise komisjoni valimine
  3. 2019 rakenduskava muutmine
  4. Arutelu meede 4 taotlejagruppide laiendamiseks läbi strateegia muutmise
  5. Muud küsimused

Sven Kriggulson

juhatuse esimees

10.06.2019

Hiidlaste Koostöökogu korraldab jälle Jaanipäeva Lihalaada Orjaku sadamas 21. juunil kl 12-16.

Kõike jaanipäevaks vajalikku - liha ja lihakõrvane, kala, leib, sai, pirukas, juurikad, joogid, magus, saunaks vajalik - on võimalik müüa. Jaanipäevalised - tulge kohale! Kaire Vannas pakub lambaliha ja loomulikult ka kitsepiima tooteid; Maiu Aasma kastmed, salatid lihatoitude juurde; Hiiu Gourmet toob maitsesoolad ja sinepid; Heli Hahndorf, ehk OÜ Tahe - jaanipäeva sauna jaoks seebid ja kosmeetika, limonaadid; Hiiumaa COOP toob oma rikkaliku sortimendi; Kipperikala OÜ Läänemaalt toob mitut sorti suitsukala; Lemmena Mesindustalu toob mett; Vetsitallilt suitsukala, suitsuliha, suitsukana; Õie toob kohale oma lehmakommid; Ivo Lõpe Pilderi OÜ on kohal lihatoodetega. Hiiumaist käsitööd (saunalinad, käterätid jm tarvilik) tuleb Pitsu poest.

Ootame lisaks müüjaid, registreerida saab info@kogu.hiiumaa.ee või telefonil 5178597.

Laadarahvas saab targemaks mitmete töötubades osaledes. Töötoad on järgmised: Kirsimaitsed õpetavad väetaimede väge; Jääk ja Praak õpetavad prügi sorteerima ja mis sellest teha saab; Kassari Puhkekeskus õpetab lihavalmistamise tarkust.

Pakume laadasööki ja jooki ja meelelahutust.

07.06.2019

Maaeluministri 23.10.2015 määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ § 30 lg 1 punkt 3 kohaselt on abikõlblikud kulud projektitoetuse taotlemise korral masina, seadme, sisseseade või muu põhivara ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud, sealhulgas patendi, litsentsi, autoriõiguse ja kaubamärgi omandamise kulud.

Sama määruse § 42 lg 7 punkt 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud säilitama ja kasutama sihipäraselt projektitoetuse eest ostetud investeeringuobjekti vähemalt kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest juhul, kui projektitoetuse saaja on VKE, ning vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui projektitoetuse saaja ei ole VKE või kui projektitoetuse saaja on VKE ja projektitoetuse eest ehitati uue põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrk.

 Seega juhime tähelepanu, et määrusest tulenevalt ei saa toetada selliseid investeeringuid, mis ei ole oma olemuselt põhivara s.t mis ei ole või mida tavamajanduse olukorras (nt kui toetust ei taotleta) ei võeta raamatupidamises põhivarana arvele. Selle hindamiseks, kas tegemist on muu põhivaraga või mitte, oleme valmis teinud abistava juhendi, mida me ka menetluses kasutama hakkame. Seega muu põhivara  abikõlblikkuse hindamisel hakkame lähtume e-kirjale manusena kaasa pandud juhendist ja investeeringute puhul hakkame küsima raamatupidamise sisekorraeeskirja tuvastamaks põhivara arvele võtmise põhimõtteid ja piirmäära. Loomulikult on abiks, kui taotleja selle info kohe taotlemisel esitab. Vajadusel peab taotleja suutma ära põhjendada, kuidas on põhivara arvele võtmine kooskõlas RTJ5 suunistega ja kuidas on tagatud objekti säilimine 3 või 5 aastat pärast viimast makset.

 

05.06.2019

Projekt ONE BELT - ONE ROUTE keskendub ettevõtjate koostööle tehnika ja turismi vallas. Põhjus lihtne - Soome peapartner Karhuseutu LAG on projekti läbiviijaks valinud Pori piirkonna arenduskeskuse Prizztech , kes on suutnud tänu oma konsultantidele end tõestada Hiina riigile ja rahagi sealt kaasa tuua. Ettevõtjatele, Hiiumaa omad kaasa arvatud, pakutakse võimalust koostööks Hiinaga. Ei peagi olema suur ettevõte, vaja vaid oma oskused õigesti määrata. Näiteks üks Pori ettevõte juurutab Hiinas tehnoloogiat, kuidas vee-ettevõtte pumpasid kuivatada jääkveest. Kindel, et meilgi oleks pakkuda ideesid ja oskusi koostööks. Joosep Jesmin, kes Hiiumaalt kaasa oli, pakkus välja, et tööohutuse teemal saaksime nii mõndagi ära teha. 

Turismiseminari ühispilt

02.06.2019

Äärealade energia varustatus on igas riigis probleemne ja ühtlasi kallis. Mida teha, kui elektrivool kipub katkema, või pead hoopis ilma juhtmeteta oma igapäevaelu korraldama? Kuidas meie saame energiatootmise mõju kliimale vähendada? Hiidlaste Koostöökogu asus koostööd tegema projektis OFF GRID (mis tõlkes tähendab: võrguvaba), et leida väikemajapidamistele ja –ettevõtetele sobivaid energialahendusi. Gotlandil toimuski mai lõpus projekti koosolek ja tutvumine Gotlandi arendustega ja erinevate lähenemistega energiatõhususele ja -vajadustele.

Gotlandi vallavalitsuse tegevuskavas on tähtsal kohal tegelemine energia- ja kliimaküsimustega ning eriolukordadest põhjustatud kriiside ja tsiviilkaitsega, milleks saadakse suunised valla Energia- ja kliimakomisjonilt. Käsil on valla elektriühenduste ja taastuvenergeetika üldplaneeringu protsess. Samuti toodi näiteks käsil olevat projekti koostöös suurtaluga, kus uuritakse kliimamõju biosöe kasutamisel spargli tootmises.  Biosüsi on süsi, mis on toodetud taimsest ainest ja mida küntakse pinnasesse, et eemaldada süsinikdioksiidi atmosfäärist.

Fotol partnerid koosolekulaua taga