eesti english

Uudised

Feb 1, 2017

Teabepäev lihatoodete märgistamisest ja eesti süldi kvaliteedimärgist


Uuendatud ja lisatud fotod ja ettekanded! Mis meid eristab lätlastest? Ei, mitte see, mida teie arvate! Hoopis lätlastel on praeguseks juba pea kümme kohalikku toidutoodet tähistatud Euroopa Liidu garanteeritud toote (GTT) tähisega, rääkimata kolmest tähistatud alkoholist ja 16 tähistusest Leedus. Meil ei ole aga ühtegi toitu veel tähistusega kaitstud, vaid Moe viin on jõudnud märgi taotluse menetluseni. Siiski hakkab tunneli lõpust paistma valgust. Hiiumaal on LEADER toetusel algatatud kuulsa hiiu viiuli (mis äraseletatult on vinnutatud lamba kints) kvaliteedikava ja mõte on ka Euroopa märki taotlema hakata. Hiiumaal toodetud sült on üks vähestest, mida tehakse päris õigel viisil.  

Enne veel, kui süldi tootjarühma koondada, tuleme kokku, et saada selgust liha töötlemise nõuetest, toidutoote märgistamisest uue seaduse valguses ning eesti süldi eripärast, ning miks on vaja kaitsta oskust sülti keeta ja kaitsta tootjat.

Kutsume EMTAK koodiga toidutootjaid ja -töötlejaid infopäevale "Eesti sült Euroopa Liitu". Lihatoodete märgistamine ja nõuded käitlemisel.

14. veebruar 2017 algus kl 12.00 – 16.00 Wabriku seminariruumis Kärdlas Vabaduse 15
Päevakava:
Jüri Lauter: toidu sh. lihatoitude märgistamine ja seadusandlus. Nõuded lihatoitude käitlemisel.
Ülle Jukk – Eesti süldi kultuur ja ajalugu,
Helgi Põllo - Hiiu süld ajalugu

Maria Tolppa - Süldi tegemine
Kaja Antons, HTÜ sült – ainuke õige Eestis esitlus ja film
Sven Rosenstok – teised lihad süldiks ja praktilised kogemused (veise-, kana-, kala- ja seenesült), degusteerimine
Aruelu, 1. novembri 2016 teabepäeva materjalid, geograafilise tähistuse ettekanne.
Korraldaja: MRÜ Hiidlaste Koostöökogu, Reet Kokovkin, 5178597, info@kogu.hiiumaa.ee

 

Pikem ülevaade Maamajanduse Infokeskuse lehel

Lähenemas on Eesti 100. Kingime Eestile ühe korraliku süldipeo iga külas ja igas peres!

Väike algatusrühm Eesti toidu edendajatest igast Eesti nurgast on alustanud tööd, et sillutada tee Eesti süldi tähistamiseks Euroopa Liidu kvaliteedimärgiga . Milleks seda vaja on? Ühelt poolt on tagumine aeg väärtustada ja edendada traditsioonilist Eesti sülti, mille retsepti kuluvad sea- ja veise- või kanaliha ning erinevad kallerduvad subproduktid, sibul, porgand, pipar ja sool. Ja ei mingeid želatiine ega konservante. See on võimalik, sest Hiiumaa Tarbijate Ühistu köök just sellist sülti keedab, pakendab ja müüb edukalt üle Eesti. Lisaks on veel väiketootjaid, nagu Matsimoka ja Paju Poed OÜ, kes samuti saavad hakkama päris Eesti süldi tootmisega.

Teisalt hakkab meilt kaduma nn pika laua traditsioon ehk süldipidu heas mõttes, kus inimesed saavad kokku suguvõsade ja sõpruskondadega ühise laua taga, söövad päris meie oma toitu ja laulavad peast kõik neli salmi igast laulust selge ja kõlava häälega ära.

Millist kasu Euroopa Liidu toidumärk võiks tuua nii tootjale kui tarbijale? Kindlasti aitab märk väärtustada toote kvaliteeti läbi kohaliku tooraine ja traditsiooniliste valmistusviiside; aitab ettevõtetel tõsta oma turuväärtust läbi lisandväärtuse; annab tarbijale paremat teavet toodete omaduste, töötlemisviiside ja eripära kohta; kaitseb registreeritud päritolunimetusi, geograafilisi tähiseid ning traditsioonilisi tooteid.

Euroopa Liidus on registreeritud juba 4686 tähist: neist piiritusjookidel 251, veinidel 2885 ja -põllumajandustoodetel ja toidul 1550. Tuntumad meile on vast parma juust, šampanja ja konjak, aga ka karjala pirukas, mozzarella juust ning nüüd ka Lätist silmud ja nende pirukas sklandrausis. Kõige rohkem märke on taotlenud ja saanud oma maa toodetele Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Kreeka ja Saksamaa. Miks me Eestit nende riikide seas ei kohta?

pildil kolm sülti: kana, kala ja veiseliha