eesti english

Uudised

Dec 16, 2016

Moldova omavalitsuste visiit Hiiumaale


Kuskil umbes aasta alguses saime Maamajanduse infokeskuselt kontakti Moldova Telita omavalitsuselt koostöö sooviga. Välisministeeriumile esitet taotlus ei leidnud paraku (või õnneks) heakskiitu. Õnneks sellepärast, et kaugmeetodil koostöö läbi viimine on nagu pimedast toast musta kassi otsimine. Nüüd aga hakkas molovlastel kiire, sest järgmisest aastast alates hakkab Moldova, kes on EL kandidaatriik, rakendama LEADER programmi. Seda tehakse läbi Eesti, ning piirkondadel on vaja kontakte Eesti tegevusgruppidega. Siia saabusid Telita vallavanem Rodica Russi, Speia vallvanem Vitalii Cotet; ettevõtja Vitalii Cebonu ja naisühenduste esindaja Natalia Cotet. Nagu ütles kohtumisel Käina vallavane Omar Jõpiselg, tulevad meelde kauged 90ndad, kus meie käisime õppimas Põhjamaades Euroopa Liitu ja rakendus Sapard. "Need kontaktid tulid meile siis kasuks, sest kiirendasid arengut kõvasti", ütles Omar. Hiiu vallavanem Reili Rand ütles, tutvustades oma valda, et Moldova kogemust tehnopargi arendamisel tuleb ka meil silmas pidada. 

Koostöökogu sõlmis Telita vallaga koostöö kokkuleppe, et hakata LEADER meetodit rakendama. Kuidas see täpselt on Eesti riigi poolt paika pandud, uurime varsti välja. Meie HOLiga loodavad moldovlased samuti kokkuleppe sõlmida, et koostööd teha kultuuri ja majanduse vallas, mis peaks meie ettevõtjatele väga meelt mööda olema. 

Pildil: Jan ja Rodica lepet sõlmimas

Mis on LEADER meetod, ei ole vist Moldovas päris selge. Strateegia on nad valmis kirjutanud, aga omavalitsuste kõrval ei ole vabaühendusi, kes võiksid kaasa lüüa kohalikus tegevusgrupis. Samuti ettevõtjad ei ole adunud, millised võimalused koostöös peituvad. Väikeettevõtlusel on Moldovas raske: riik ei ole oma tahet väikeste ettevõtete toetamisel selgelt välja ütelnud. Ja nii on tekkinud olukord, kus ettevõtja on silmitsi korruptiivsete ametnikega, kes tahavad endale lõivu ettevõtte tulevasest edust. Võib loota, et kogukonna juhtitud kohaliku arengu tugevamaks muutumisel jääb korruptiivsust vähemaks. Eks avatus ja läbipaistvus on ka Euroopa Liiduga ühinemise eelduseks.

 

Meil kohtusid moldovlased peale vallavanemate ka LEADER projektide läbi viijatega. Esmaspäeval käisime MoeMuusa poes ja tootmisruumides; Pitsu poes, keraamikakojas, I-punktis ja Partsi veskis, aga ka koolis, sadamas ja muuseumis. Teisipäeva pühendasime Käina vallale: enne veel Halulaeva ehitusel ja Suuresadamas, siis aga tapamajas, Hiiu villas, Orjaku sadamas ja Kuriste külamajas ja kirikus. Kolmapäeva hommik algas Hiiu vallamajas, seejärel Käina vallamajas ning Militaarmuuseumis. Vahepeal Koostöökogu kontoris Tuuru-majas nõu pidades ja nähtut selgitades. Ly Kaups tegi ettekande Kohvikutepäevast, kus kohalike inimeste pealehakkamine ja lust loob nädalavahetusel saare ettevõtjatele pealt miljoni käivet.

Külalistele jättis mõtteainet meie külainimeste vabatahtlik töö, see, et külamajad on üles ehitatud ja nad ei seisa tühjad vaid pakuvad tegutsemisruumi nii oma inimestele kui külalistele. Teiseks meie hakkajad naised, kes on aktiivsed ettevõtluses. "Meie ka kodus keedame moosi ja õmbleme riideid, aga äriks seda pöörata pole tulnud mõttesse", ütles Natalia Cotet. Veel oldi üllatunud, et nõuka-sõjaväebaasi poldud laiali tassitud, vaid sellest kujundatud väga huvitav muuseum. Koostöökogu omalt poolt loodab, et saame olla abiks ja nõuks nii, nagu meile omal ajal oldi Põhjamaadest.

Koostööleppe dokument