eesti english

Uudised

Jan 15, 2016

Hiiumaa mahetootjatele turustusvõimalus


8. jaanuaril tutvustas  Krista Kulderknup Tuurus mullu Arengufondi poolt parimaks valitud arenguideed – “Mahe Eesti/Organic Estonia”. Idee järgi on võimalik kuulutada Eesti maheriigiks, sest enam kui 50% meie territooriumist on nii ehk teisiti mahe. Koosolekul välja käidud lubadus pakkuda Hiiumaa mahetootjatele kohtumist Tallinna Viimsi koolide toitlustajaga, on tõeks saamas: kohtumine toimub 19.jaanuaril kell 13.00 Arengufondis, Rotermanni 8. "Kas teie poolt oleks  veel mahetootjaid, kes tahaks osaleda?" küsib Kulderknup. "Kui oma toodete müümise huvilisi mahetootjaid on veel, siis kutsun tellija poole pealt ka Tallinna toitlustuse esindaja kohale". Siit üleskutse mahetootjatele - andke endast teada  aadressil krista.kulderknup@gmail.com Organic Estonia projektijuht Krista Kulderknup, tel.  5076551

Eesti kui riigi ja meie ettevõtjate toodete turundamisel oleks Organic Estonia suur samm edasi: väikeriik Eestit tuntakse nutiringkondades kui tublik edendajat, kuid turismi- ja toiduainetetööstuse tuntus on pigem tagasihoidlik. Olla maailmas esimene maheriik saab toimuda vaid igaühe mõttemaailma muutustes, aga seda juba tunnetame iga päev järjest enam, puutudes kokku toidutootmise kemiseerimise tõttu kõikvõimalike allergiate ja toidutalumatustega.

 

Hiiu Lehe fotol Mahe Eesti projekti vedaja Krista Kulderknup

Koosolekul selgus, et hiidlased on sel teel juba käinud nii mõnegi sammu ja valmis kogemusi jagama. Me saame rääkida Rohelisest mrgist, mille esmane eesmärk oli muut turismiteenindus keskkonnasõbralikuks; Koostöökogu poolt tehtud töö mahe ja kohaliku toidu propageerimisel nii Hiiumaal kui mandril; Sirguvate Söögisellide projekt jõudis esikohale Põhja- ja Baltimaade LEADER projektide konkursil, ja veelgi laiem tuntus on Söögisellidel Euroopa Liidu tasandil, kus projekt kuulutati 14 parima hulka kuuluvaks eelmise perioodi koostööprojektiks.

Hiiu Lehe fotol Koostöökogu kontori esindajad Reet ja Ilmi

Hiiu Leht krijutab Tuurus toimunud kohtumisest järgmist:

Mahedast Eestist paar sammu ees


Reedel tutvustas “Mahe Eesti/Organic Estonia” eestvedaja Krista Kulderknup mullu parimaks valitud arenguideed Tuurus – selgus, et hiidlased on sel teel juba käinud nii mõnegi sammu ja valmis kogemusi jagama.
Arengufondi arenguidee konkursi võiduideelt loodetakse, et see tõstaks Eesti inimeste elukvaliteeti ja tooks rakendamisel kaasa positiivseid muutusi Eesti majanduses. Näiteks 2014. aasta võiduidee oli Eesti e-residentsus, mis Eesti riigi maailmas märkimisväärselt kaardile toonud.
Krista Kulderknup tutvustas mullust võiduideed, mille autoriks Siim Kabrits ning mis kasutaks ära Eesti looduse seni kasutamata suurt mainepotentsiaali – Eesti pindalast 51 protsenti on puhtad ja mürgitamata metsad.
“Kui Eesti metsad saaksid mahetunnustuse, oleks Eesti esimene riik Euroopas, kus on nii suur hulk puhast, mürgitamata keskkonda,” selgitas Kulderknup. Selle märgisega saaks Eesti turgudel eristuda ning lisaks põllul kasvavale, saaks mahetoodetena turundada ka kõike, mida head-paremat metsas kasvab.
Hiiu Gourmet üks omanikke Ly Kaups ja MTÜ Hiiukala juht Tuuli Tammla tundsid huvi, kuidas saaks mahedaks tunnistada ka kalad, kes merest püütud.
Hiiu maavalitsuse osakonnajuhataja Aivi Telvik märkis, et äsja tuli mereinstituudi teade, et Eesti rannikuvete kalad on üsna puhtad, kõige rohkem on saastunud Gotlandi ümbrus ja ilmselt tiheda laevaliikluse tõttu.

Üht-teist olemas


Hiidlaste koostöökogu tegevjuht Reet Kokovkin tõi Hiiumaa eduka näitena selle, kuidas maheliha saare koolidesse-lasteaedadesse jõudis ning projekt Sirguvad Söögi-
sellid Euroopas parimate sekka valiti.
Mahetootja ja Vaemla tootearenduskeskuse mahetapamaja eestvedaja Omar Jõpiselg ütles, et on valmis kogemusi jagama, kuid eelkõige oleks vaja kasvatada nõudlust mahetoodangu järele.
Riigimetsa majandamise (RMK) keskuse töötaja Anita Ainelo ütles, et 15 aastat pole Hiiumaa metsadesse mürke viidud.
Biosfääri programmiala juht Lia Rosenberg märkis, et juba sel aastal loodetakse korraldada vastutustundliku ettevõtja koolitusi Hiiumaa, Saaremaa ja Vormsi ettevõtjatele.
Meenutati, et 1995. aastal oli hiidlastel majutusettevõtete roheline märk, mis nüüdseks üle kantud toodetele.
Kulderknup ütles, et neil on hiidlaste kogemustest õppida ning siinpoolseteks kontaktisikuteks said SA Tuuru juhataja Katrin Sarapuu, Lia Rosenberg, Reet Kokovkin ja Aivi Telvik.
Tuuru majas toimunud kokkusaamisel osales Facebooki teel ka ettevõtja Rainer Nõlvak. Tema soovitas liita Eesti kui ITriigi ja ürglooduse kuvandid üheks. Seda, kuidas Eesti looduse puhtust tõestada, soovitas ta küsida ITfirmadelt, kes võiksid mõelda välja lahendused, kuidas reaalajas mõõta ja jälgida näiteks Hiiumaa õhu kvaliteeti.
Samuti pakkus ta Hiiu saarele välja ökotollikontrolli, mis välistaks GMO taimede sattumise saarele.
Kasvav trend
Mahepõllumajandustoodetel on maailmas kasvav turg ja riigid püüavad nõudlusega kaasa minna. Kulderknup tõi näiteks Taani ja Austraalia, Taanis on juba kasutusel riiklik mahemärgis ja Austraalias bränd Organic Australia. Ka president Vladimir Putin tegi oma aastalõpukõnes avalduse, et Venemaa peab aastaks 2020 suutma end ise varustada kodumaiste produktidega ja saama suurimaks maheproduktide tootjaks.
Kulderknup juhtis tähelepanu, et seni on kontekstis “mahe” räägitud enamasti toidust, samas oleks võimalik märksa laiem käsitlus. Ta tõi näiteks, et Jaapani ja Hiina farmaatsiatehased otsivad puhast keskkonda, kust täiendada oma toorainevarusid.
Teisalt jagas ta Siim Kabritsa kogemust, kes on üritanud sügavkülmutatud marju ja muid metsasaadusi müüa rahvusvahelistel messidel ning sattunud olukorda, kus reklaamsõna “nordic” puhul oletatakse, et tegu on Rootsiga ja “organic” puhul, et kaup on Kanadast.
“Organic Estonia” oleks tugev riigibränd, mis suunatud väljapoole ja Kulderknupu sõnul tuleks Eestis kiirustada, et jõuda see enne teisi riike kasutusele võtta.