eesti english

Uudised

Jan 9, 2020

Biosfääriala strateegia koosolekute kokkuvõte


Aasta lõpu poole korraldas Keskkonnaamet biosfääri programmiaala uue strateegia kaasvad koosolekud, et järgi uurida, mida rahavas teab senisest ja arvab uuest perioodist. Koosolekuid oli viis: Vormsi, Hiiumaa, Saaremaa, Ruhnu ja Muhu - ehk siis viiel suuremal saarel, mis jäävad programmiala sisse. Ülemäära rahvarohkust ei olnud loota, välja arvatud Ruhnus, kus 8 osalejat moodustas 16% elanikest, kuna koosolekud toimusid paratamatult tööaja sees. 

Pildil hiiumaa koosolek Pikas majas

Mis siis selgus koosolekute moderaatori kokkuvõttest? Vormsi. 27. November 2019 algusega kl 13.00,  Vormsi koolituskeskus. 6 osalejat. Koosolekust osavõtt ei ole aktiivne, ülekaalus on vallavalitsuse ja hariduseala töötajad. Teadmised programmist on üldist laadi, selle eesmärke ja võimalusi valla jaoks ei ole selgelt teadvustatud. Programmil kui kogukonna eneseteostuse võimalusel on arenguruumi. Paljud kitsaskohad on lahendatavad valla poolt ning neid ei saa otseselt reguleerida riiklikult, kuigi nende olemus on selgelt looduskasutusega seotud, siit ka vahetu seos biosfääri programmiga. Hiiumaa. 2. detsember 2019 algusega kl 13. Hiiumaa Muuseumi Pikk Maja, Kärdla. 16 osalejat. Koosolekul osaleb küllaltki lai spekter teadlikke inimesi nii vallavalitsusest kui erinevatest ühiskondlikest organisatsioonidest. Hiiumaa eripäraks on asjaolu, et MTÜ Hiidlaste Koostöökogu (kohalik LEADER tegevusgrupp) on biosfääriala programmi sidunud oma projektidega. Turunduse poolelt on programmist huvitatud Hiiumaa Arenduskeskus. Saaremaa. 4. detsember 2019 algusega kl 13. GoSpa konverentsikeskus, Kuressaare. 24 osalejat. Saaremaa koosolekul eristus kaks vaadet. Esimene pessimistlik, et väärtused ja teadmised on kadumas, et varasemat positiivset kogemust ei kasutata. Ja teine tegusat ja praktilist laadi vaade, mille kohaselt on saare olukord pigem uuenduslik ja keskkonnasõbralik. Küllalt suurt rõhku pandi haridusele (selle puudustele ja võimalustele) ja turundusele. Uudse teemana tõstatus käitumine kriisiolukordades, oskus kiirete keskkonnamuutustega toime tulla üksikisiku tasandil. Ruhnu. 5. detsember 2019 algusega kl 16. Koht: Ruhnu rahvamaja. 8 osalejat. Protsentuaalselt kõige paremini esindatud koosolek (16% elanikest). Teadmine, et kuulutakse biosfäärialasse on pea olematu, kuid huvi programmi võimaluste kasutamiseks selgelt suurim. Arutelu käigus jäi kõlama mõte, et Ruhnu sobiks oma toimelt säästva arengu mudeliks, arvestades siinseid sotsiaalset, hariduslikku ja elulaadilist olukorda ning selgepiirilist (turismi)majandust, energeetikat, jäätmemajandust jne.  Muhu. 6. detsember 2018 algusega kl 12. Hellamaa rahvamaja. 9 osalejat. Muhu koosolek oli selgelt kõige polariseeritum. Kohal olid põhiliselt maaomanikud, nende seas oli väga teadlikke keskkonnakorralduse alal kui ka äärmiselt eksiarvamusel olevaid inimesi. Silma torkas suhteliselt suurem identiteevajadus võrreldes teiste saartega ja mõnevõrra suurem osalise-ajaga saarel viibimine. Oluline teema, mida teised saared ei tõstatanud – põhjavee varud. 

Moderaator Toomas Kokovkin BPAde kaarti näitamas

Loe koosolekute kokkuvõtet siit. Mis Hiiumaa arutluselt kõrva jäi, oli vajadus sihituma tegevuse järele UNESCO programmi teadvustamisel rahvale, nagu seda oli 90-ndatel, kui tegutsesid BPA keskused töötajate ja vahenditega. Praegu kogu programmiala peale hõivatud üks spetsialist saab vaid koordineerivat tööd teha, "hullude ideedega", nagu koosolekulgi mainitud Ruuben Posti Eestis esimene tuuletuugen, saab välja tulla vaid tõhusa riikliku toega. UNESCO märk on meie piirkonna arenguks ja turundamiseks väga suur eelis võrreldes teiste maailma paikadega, kus sellist tunnustust ei ole. Omavalitsused peavad ka ametnike tasandil antud eelist ära kasutama nii töökohtade loomisel kui saarte turundamisel. Praegu oleme justkui piinlikuks pidanud, et meil selline tunnustus on. LEADER kogemus UNESCO ja BPA strateegiale tuginedes Hiiumaa projekte suunata on heaks näiteks ka teistele meie saartele. LEADER toega tehtud projektid praegu on tunduvalt praktilisema iseloomuga (näiteks Vaemla tapamaja, Hiiumaa Pagari leivamaja, loomakliinik, energiasäästu projektid ettevõtjatele, erinevad saare turunduse projektid jne) ja ei paista ehk efektselt silma nagu tuugen, kuid seda enam vastavad nad kogukonna vajadustele. Loodame, et järgmine BPA periood oskab paremini kohalike inimeste elu toetada.