eesti english

Uudised

Dec 18, 2019

MAK vahehindamise tulemused


Maaeluministeeriumi tellimusel on Eesti Maaülikool valmis saanud MAK vahehindamise aruande. MAK on antud juhul on Maaelu Arengukava, mille põhjal toimub maaelu toetamine Euroopa Liidu ja Eesti riigi ühisel rahastamisel. Kuna MAK periood algas aastase nihkega, siis ka vahearuanne valmis 2019. aastal. Meile pakub erilist huvi LEADER osa sellest aruandest, mille valmimisse andis Hiidlaste Koostöökogu oma panuse nii iga-aastaste seiretulemuste kui intervjuuga aruande koostajatele kevadel Tartus. Mida siis saame teada aruandest? Hindamise eesmärgiks oli hinnata MAK 2014‒2020 seni saavutatud tulemusi, sh anda hinnang tulemuslikkuse ja mõjude osas meetmetele 19.2 ”Kohaliku arengu strateegiate rakendamine ”, 19.3 „Koostöö“ ja 19.4 „Piirkonna elavdamine ning kohaliku tegevusgrupi kui organisatsiooni toimimine“. Teiseks hinnata MAK 2014‒2020 rakendamise panust ELi ühiste maaelu arengu poliitika prioriteetide eesmärkide täitmisesse. LEADER meetme hindamise küsimused käsitlesid prioriteet 6. Sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamine maapiirkondades täitmist (vaata lisatud slaidikava).

 Saime teada, et enim on LEADER strateegiad tegelenud kohalike tegevusvaldkondade mitmekesistamise ja maapiirkondade kohaliku arenguga. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamise projekte oli vahearuande valmimise ajaks tehtud kaks, s.h ka Hiiumaa Käina piirkonna projekt. Ometi pöörati sellele alale ministeeriumi poolt perioodi ettevalmistamise ajal suurt tähelepanu, LEADER tegevusgruppide skepsisele vaatamata. Skepsise peamiseks põhjuseks oli internetiühenduste rajamise suur maht, mis tegelikult on riigi tasandi ülesanne, mitte väikeste tegevusgruppide võimalustele vastav. Innovatsiooniprojekt on küll Eesti ulatuses tehtud mõnevõrra rohkem - kokku 44, kuid võiks olla enam, sest ka innovatsioon on üks LEADER põhimõttega alustalasid. Meede 19.3 on rakendunud hästi, eriti Hiidlaste Koostöökogu on siin esirinnas kolleegidega nii kodu- kui välismaal koos töötamisel. Üle Eesti on vahehindamise ajaks rakendanud 72 koostööprojekti, millest enamus tegeleb sihtvaldkonnaga 6B maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine. Sihtvaldkonna 6B suurt osakaalu saab selgitada metoodika muutusega. Kuni 03.11.2017 esitatud taotlustel lisas sihtvaldkonna taotleja ise. Alates 03.11.2017 lisab aga sihtvaldkonna kohalik tegevusgrupp ning alates sellest hetkest on seotud projektitaotlused peamiselt sihtvaldkonnaga 6B, kuna sellesse sihtvaldkonda panustab Leadermeede kõige rohkem. Kõige vähem on esitatud taotlusi sihtvaldkonna alt 3B ja 5A.

Loe lisaks: Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmete 19.2 ”Kohaliku arengu strateegiate rakendamine ”, 19.3 „Koostöö“ ja 19.4 Piirkonna elavdamine ning kohaliku tegevusgrupi kui organisatsiooni toimimine“ rakendusanalüüsid seisuga 31.12.2018 

Ülaltoodud Taavi Kurvitsa poolt koostatud analüüsi järgi on Hiidlaste Koostöökogu kõige aktiivsem allmeetme 19.3 rakendamisel. 2018 aasta lõpuks on HKK esitanud 11 koostööprojekti, millest 8-le on tehtud ka väljamakseid. Allmeetme 19.2 „Kohaliku arengu strateegiate rakendamine“ raames oli 31.12.2018 seisuga üle Eesti esitatud 4738 taotlust, millest rahuldati 2487 taotlust. Hiiumaa seis taotluse eraldamisel ja rakendamisel on toodud allpool. Allmeede 19.4 abikõlblikud kulud on kulud, mis on vajalikud kohaliku tegevusgrupi kui organisatsiooni igapäevaseks toimimiseks ja piirkonna elavdamiseks. Selleks on ette nähtud 20% kogu eraldatud strateegiarahastusest. Hiidlaste Koostöökogu vastav rahastus on minimaalne, mille all kannatab eelkõige elavdamine. Sellega seonduvad piirkonna elavdamiseks tehtavate tegevuste raames tekkinud kulutused nagu eksperthinnangud, uuringud, koolitused, lähetused, teabe- ja reklaammaterjalid ning koostööprojekti ettevalmistavad tegevused. Selleks on HKK olnud läbi aastate vaja raha juurde hankida eelkõige läbi projektide ja teenuste.

Kohalikud tegevusgrupid esitavad iga-aastased seireandmed Maaeluministeeriumile 15. märtsiks. Hiiumaa andmed 2015-2018 on siin. Strateegia seirearuanne 2015-2018

Lõpuks soovitused, mida Maaülikool oma aruandes välja toob on järgmised:

• Anda võimalus rakendada multifonde.
• Pidada töökohtade loomisele olulisemaks töökohtade säilitamist ning soodustada ja soosida uute ja innovaatiliste lahenduste rakendamist ettevõtetes.
• Lihtsustada ühisprojektide nõudeid.
• Lubada tootearendust teha lisaks ühisprojektidele ka investeeringuprojektides.

Lisaks: Hiidlaste Koostöökogu meetmete rakendamise vahekokkuvõte