eesti english

Uudised

May 21, 2018

Mis meist saab...ehk LEADER järgmisel perioodil


17 mail toimus Maaeluministeeriumi saalis LEADER/CLLD seminar "Kogukonna juhitud kohalik areng Euroopas ja Eestis 2021-2027”. Peamiseks teemaks oli seminaril nn "multifondide" rakendamine Eestis. Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast sõnas paneelvestluses:"Multifondid on ainuvõimalik mõtteviis. Juba eelmisel perioodil me toetasime seda. Põllumajandusfondile on pandud liialt suur koorem maaelu arendamiseks. Paljude LEADER gruppide tegevused ulatuvad nii sotsiaal-kui regionaalfondi valdkonda," jätkas Sõrmus. "Multifondid aitavad kaasa sellele, et ei tekiks samade tegevuste läbi viimist eri fondide poolt".

Milles siis asja tuum on? LEADER meede, mida rahastatakse põllumajandusfondist Maaelu arengukava raames, vaatab vastu muutustele, mis seotud BREXITiga, aga mitte ainult. Kui Euroopa Komisjon eelmise perioodi (2014-2020) määruses pani kohustuse liikmesriigile rahastada LEADERit vähemalt 5%ga kogu Maaeluarengukava eelarvest, siis Eesti määras (põllumeeste mõnevõrra pahameeleks) 10% ehk siis 90 miljonit. Maarahvas võiks muidugi küsida, et kuhu jäi nn "külameetme" 50 miljonit - aga see selleks. 

Selle aasta maikuus, st üsna varsti, annab Komisjon välja esialgsed suunised struktuurifondide rakendamiseks uuel perioodil 2021+. Ilmselt pakutakse välja jätkuvalt 5% kohustust rakendada LEADERit ja soovitus teistele fondidele LEADERit silmas pidada ehk siis rakendada multifonde. Seda saame teada, kui dokumendid avaldatakse. Loodame, et Eesti valitsus võtab kuulda Komisjoni soovitust ja maarahava tungivat vajadust.

Pildil esinejate paneel

Sõrmus ütles ka, et kahjuks on põllumeeste kuvand on selline, justkui põllumehed ei soovi LEADER meedet. "Vastandumist saab vältida nii, et järjest rohkem põllumehi tuleb kaasata LEADER gruppidesse", arvas Sõrmus. 

Mercedes Merimaa Pärnulahe Partnerluskogust oli üllatunud, et selline vastuolu üldse on jutuks tulnud. "Meie kogus sellist vastuolu ei näe. Põllumehed jõuavad ka ükskord sellisesse elufaasi, kus on vaja tuge, ja nad mõistavad seda sarnaselt kõigi maaelanikega".

Juba käesoleval perioodil oleks olnud võimalik kaasata LEADER-meetodit ka sotsiaal- ja regionaalfondi ning ühtlustusfondi kaasates. Eesti jäi 8 riigi hulka, kes seda võimalust ei kasutanud. Ja nagu ütles Anneli Kimmel - ei ole näha ülemäära innustust nende fondide poolt Eestis, et anda kohalikule kogukonnale võimalus otsustada koha peal oma piirkonna sotsiaalse arengu ja investeeringute üle. Kes siis tahab käest anda kontrolli raha üle, olgugi, et LEADER meede on Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud kui edulugu. Ja siis peaksid ju rakendusasutused PRIA kombel oma töö ringi korraldama. "Raha, mida riik läbi LEADER meetodi jagab, on ju tegelikult väike. Riigil peaks olema selleks julgust", ütles Anneli Kimmel.

Tõsiseks mureks on, et uue maaeluarengukava 10% ei ole sama väärtusega kui seni - kogu progamm ju jääb väiksemaks. Mis tähendab, et nii põllumeeste kui kogu maarahva huvides on multifonde rakendada. Nagu ütles ka Roomet Sõrmus - see on ainuvõimalik mõtteviis.

Pildil killuke auditooriumist

Seminari korraldasid ühiselt Eesti Leader Liit, Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond, Maaeluministeerium, Euroopa LEADER Ühendus Maaelu Arenguks (ELARD).

Kuula kogu seminari ja vaata ettekandeid Maainfo lehelt

NB: Euroopa LEADER Liidu asepresidendi Kristiina Tammetsa ettekandes on hulgaliselt Hiiumaa edulugusid mainitud. 

Pildil Ester Tammis ja Anneli Ott