eesti english

Sündmused

Õppereis Gotlandile Jõgevamaa grupi koosseisus

Õppereis Gotlandile: 4-10. juuni 2018. Jõgevamaa grupi koosseisus projektis Kohalik toit kohalikule toidulauale. Osalesid Jan Ignahhin ja Sven Rosenstok

5 juunil jõudsime Stockholmi ja külastasime Eesti Maja Stockholmis, kus tutvustati ettevõtluse võimalusi ja toodete importimise lahendusi Rootsis. Õhtul jõudsime Visbysse.

6. juuni hommikul Visby lähistel, saime koos rootslastega tähistada nende lipupäeva. 6. juuni on Rootsis lipupäev ja riigipüha. Tutvusime Visby vanalinnaga.

7. Juuni

Stafva Gårdsmejeri talumeierei eestvedaja  Stefan von Corswant andis  ülevaate oma ettevõttest. Meierei on viiendat põlve nende pere käes ja tegelevad täna erinevate juustude tootmisega. Neli eelmist põlvkonda viljeles traditsioonilist piimakarja kasvatust ja piima turustamist, viienda st tänase põlvkonna ajaks on turg ja tarbija niivõrd muutunud, et oli vaja muutusi. Enam piimakarja ei kasvatata, piima ostetakse sisse naabertaludest ja tegeletakse piima väärindamisega  –  juustude tootmine 15 erinevat sorti, jäätise tegemine. Samuti on väikeettevõtja riskide maandamiseks ettevõtluse spektrit laiendatud: röstitakse kohviube, villitakse õunamahla, valmistatakse õunaäädikat, tehakse vürtsmoose.   Ettevõtlusfilosoofia: tooda neid asju, mida tarbija vajab ja ole valmis muutuma.

Kohtumine Eesti aukonsuliga Gotlandil Riina Noodaperaga.  Aukonsul tutvustas oma töökohta ja tegemisi, põhiliselt korraldab eestlaste asju Gotlandil nt kui vaja ID-kaarti vahetada, saab temalt abi, või tahab grupp külastada Gotlandi, aitab programmi kokku panna, vahendab kontakte jms.

Gute Vingård  veinitootmise ettevõtja härra Lauri Pappinen tutvustas oma veinitootmist ja viinamarjakasvatust. 1997. aastast istutas ta Gotlandile mere äärde mulda 20 esimest viinamarjataime, millest tänaseks on saanud 10 000  taimega kasvatus. Põhiliselt kasvatab ta heledat viinamarja ja toodab valget ning roosat veini. Viinamarjakasvatus on ökoloogiliselt puhas, järgib põhimõtet KISS (keep it simple, stupid!) - hoia kõik lihtne! Veinitootmise juures peab kõige olulisemaks puhtust, ei kasutata kemikaale. Villimiseks kasutab ainult uusi pudeleid, mida desinfitseerib kuuma auruga. Heal aastal toodab 5-6 tuhat liitrit veini, mida turustab restoranidele ja jaemüük läbi riikliku alkoholimüügi keti.

Lau külas väike talu, kus tutvustati vanade meetodite järgi kasvatatavat köögivilja ja ürdiaeda ning sama ajastu loomakasvatust.

Gotlandi trühvlikasvatusest , ettevõtte Tryffel of Sweden  perenaise Susanne Welin-Bergeri käest. Trühvlikasvatus on pikaajaline ja kannatlikkust nõudev tegevus. Taimed, tavaliselt tammed, tuuakse Prantsusmaalt, nende juurestikku on juba nakatatud trühvliseene niidistikuga. Ettevõttel on 500 tammega tammik, mis andis esimese saagi 14. aasta vanusena 300g. Järgmine aasta juba 1,5 kg ja edasi 10 kg. Trühvleid kasvab ka looduslikult üle saare, erinevate puude all kasvavad erinevad trühvliliigid. Trühvel hakkab kasvama märtsis ja saab küpseks oktoobris-detsembris. Kasvu ajal on vihm väga oluline, kui on kuiv üle 3 kuu, siis kasv peatub. Trühvleid otsitakse spetsiaalsete koertega, ka selles ettevõttes oli ametis mitu koera ja järeltulevat põlve koolitati samuti välja. Trühvli teeb kalliks tema vähesus, kulukas otsimine ja ostetakse ainult küpset trühvlit, poolküps ei sobi.  Tryffel of Sweden väärindab trühvlit kohapeal, valmistades maitseõlisid, soolasid, samuti turustab restoranidele. 

8. Juuni

Pruulikoda Hop Shed, mida peab austraallane Rob Bough. Väikeste pruulikodade tekkimine on väga populaarne Gotlandil nii nagu Eestiski. Tänasel päeval on 12 väikest pruulikoda saarel, kes toodavad igasuguseid erimaitselisi õllesid.  Hop Shed pruulikoda alustas 2012. aastal 50 l nädalas ja nüüd toodab 25 000 liitrit aastas - hobist sai töökoht! Valikus on traditsioonilised õlled, aga ka palju maitseõllesid. Katsetavad pidevalt uute maitsetega, viimased mango- ja kaneelimaitseline õlu. Õlut villivad ainult purkidesse, on kergem taara ja ümbertöödeldav, keskkonnamõju väiksem. Tooraine linnased saavad 85% kohalike käest, ülejäänud tuleb Saksamaalt. Turustamine on läbi riikliku alkoholimüügi keti, mis väiksele tootjale kasulik, turundus on tagatud. Teevad tihedalt koostööd teiste kohalike tootjatega turistigruppide vahendamisel. Turismis  on tekkimas spetsiaalsed õlleturistide grupid, kelle huviks ongi külastada väikeseid pruulikodasid. 

Färö saar:  Lambakasvatus Fårölamm - peremees Bertil Gabrielsson tutvustas oma ettevõtet. Tänasel päeval tehakse selles pereettevõttes kõik algusest lõpuni ehk lamba kasvatusest kuni nahast toodete müümiseni  ise. Kasvatusega alustati 1999. aastal, siis oli 600 lammast. 2010. aastal sooviti kasvatust efektiivsemaks muuta, tehti kasvatuse juurde pood, kus müüa lambaliha ja lambanahatooteid. Gotlandi halli lamba nahk on väga pehme ja siidine ning nõutud kaup. 2012. aastal otsustati ka tapamaja rajada, et kõik kasvatuse ja realiseerimisega seotud protsessid oleks kohapeal. Pereettevõtte puhul on tööjõuressurss piiratud ja lambaid on tänaseks kasvatuses 200, kuid ettevõte majanduslikult tulusam.

Färö saarega tutvumine

9. juuni tagasisõit.