eesti english

Sündmused

Gotlandi kohaliku toidu õppereis

Hiidlaste Koostöökogu ja Saarte Koostöökogu õppereis Gotlandile                

23.-29.aprill 2017                 

Õppereisi rahastasid Hiidlaste Koostöökogu, Saarte Koostöökogu, PRIA teadmussiirde meede.

Õppereisi eesmärk oli tutvuda Gotlandi strateegiliste arengutega, maaelu nõustamise ja toidutootmise ettevõtetega.

 P 23.04.2017             

            11:00-11:15    Kogunemine Heltermaa sadamahoones

            11:30   praam Heltermaalt

            13:00   Buss Rohuküla-Tallinn

            16:30   Kogunemine D-terminalis

            18:00   Väljub laev Victoria I Tallinn-Stockholm

E 24.04.2017             

            10:15   Laev saabub Stockholmi

            10:30-12:00    Sõidame Stockholm-Ankarudden, kus kohtume LEADER tegevusgrupi esindajatega ja sõidame Landsorti saarele. Meiega kohtusid Landsorti arendusühenduse MTÜ esindaja Ronald Steen roland.steen@landsort.com ja Stockholmi piirkonna LAG tegevjuht Susane Ortmans susanne@leaderstockholmsbygd.se, LAG juhatuse liige Lennart Stuxberg stuxberg@landsort.com, Björn Öberg bjorn.oberg@landsort.com, kohalik eestlane Jaak Kriisa jaakkriisa@gmail.com, Åke Svedtilja ake@g-mo.se, praamiühenduse eest vastutaja Landsortstrafiken AB esindaja ltab@landsort.com,

LEADER LAG tegutseb Stockholmi ümbruses üsna suurel alal ja saarestikus. Landsort on piirkonna lõunapoolseim saar, umbes meie Saarnaki suurune, millel on küla ca 20 elanikuga. Suviti kasvab elanike arv suvitajate arvelt kuni 250-ni. Ajalooliselt oli saareelanike tegevuseks lootsiteenuse pakkumine, sellega tegeletakse ka praegu. Saare elanikud lõid MTÜ Landsort Maritime & Environmental Center pärast seda, kui keskvalitsus otsustas kinni panna kõik riigi poolt osutatavad teenused (peale praamiühenduse). Koostati strateegia Landsort 2020, mille raames peatähelepanu on pööratud taristu parendamisele, koostööle ülikoolidega, turismi arendamisele ja ettevõtluse arendamisele. 10 aasta jooksul on läbi arutatud 20 võimalikku arendusideed, 12 projektiga on katsetatud edasi minna ja 8 projekti on läbi viidud, mille käigus loodi 10 uut töökohta ja investeeriti 15 miljonit SEKi. Saarel tegutseb mitu kohaliku toidu kohvikut, eriti suveperioodil, talvel on avatud üks kohvik, kes saab toidu ümberkaudsetelt talunikelt.

Teiseks ühiseks teemaks on Hiiumaal ja Landsortil Interregi programmi esitatud projekt, mille tulemused selguvad juunis. Projekti eesmärgiks on merekultuuri, sh kohaliku toidu, ja traditsioonide edendamine turismiturunduseks.

Stockholmi/Nynäshamni LAGi tutvusta Susanne. LAG strateegia on suunatud neljale teemale:

• Atraktiivne maalelu ja töökohad
• Atraktiivne maaturism
• Kohalik toit ja naabruses turgudega suhtleme
• Hea keskkond ja suurenenud jätkusuutlikkus

Leader LAG koosneb 18 juhatuse liikmest ja asendusliikmetest. Kui Eestis loetakse KTG liikmeteks ettevõtteid, MTÜsid ja omavalitsusi, siis Rootsis on LAG-iks juhatuse liikmed, kes esindavad erinevaid kehi. KTG tegevus on sellel perioodil alles alanud, sest esimene taotlusvoor sai just läbi. Rootsi läheneb taotluste esitamisele teisiti, kui Eesti: kõigepealt tullakse kontorisse oma ideega, mis arutatakse tegevtöötajatega läbi, seejärel esitatakse läbi töötatud idee hindamiskomisjonile (mis koosneb juhatuse liikmetest), kes omakorda arutab üksikasjalikult taotlust ja teeb oma ettepanekud projekti muutmiseks. Teine kord saab projektist asja alles pärast mitmekordset arutelu ja ümber tegemist. Sellist hirmu, et juhatuse liige ei võiks taotlusi hinnata või teha ettepanekuid taotluse paremaks muutmiseks Rootsi PRIA-l (kelleks on ministeerium) ei ole. Maa- ja kala-tegevusgrupid  on Rootsis ühise katuse all, sest rakendatakse multifonde (lisaks Merendusfondile veel Sotsiaal ja Regionaalfond), mille rakendamise kulu kannab LEADER.

            14:00   Tutvumine Landsorti saarega. Jalgsimatk, kohaliku toidu lõuna.  

            15:00   Kohtumine kohalike arendajatega. Presentatsioonid, arutelu.

            20:45-00:00    Praam Nynäshamn -Visby (Gotland)

            00:00   Majutume Visbys Hotell Breda Blick

 T 25.04.2017             

            9:00-12:00      Wisborg, Region Gotland. Hiidlased-saarlased Regioon Gotlandi vallakontoris

Delegatsiooni võttis vastu arendustöötaja Maria Pettersson. Ettekanded:
09.10 Stefan Person kohaliku arengu osakonna juhataja tervitussõnad, Region Gotlandi seis.

Hetkel elab Gotlandil 58 003 elanikku (28910 mehed ja 29093 naised), rändeiibelt ollakse plussis 320 inimesega. Aastaks 2030 oodatakse elanike arvuks 65 000.

09.35 Anders Lindholm, elamispindade ehitamine saarel, (mida siiamaani ainult Visby linnas tehtud!) edaspidised plaanid. Osakond tegeleb ehitusvajaduste uuringu ja planeeringutega, nii tööstus kui elamuehituse vallas, teede ehitamisega ja vahendab kontakte ja koostööd eri huvigruppide vahel. Gotland paistab riigi tasemel välja eramajade prevaleerimisega (55% elamufondist), 27 % elab korterites ja 18% on suvitajate käes. Elanike arv kasvab, praegu elab 58 000 elanikku, maalt Visbysse toimub tugev migreerumine. Armee paigutatakse Gotlandile tagasi, sel suvel on oodata 160 sõdurit, millele lisandub ca 300 pereliikmeid ja teenindavat personali. Tänu kolledžile, mis nüüd on Uppsala ülikooli halduses, tuleb saarele 500 tudengit lisaks viie aasta jooksul. Eri elanikegruppidel on eri vajadused, mistõttu Visbysse planeeritakse peamiselt korterelamuid, väljapoole linna suvilaid ja eramaju.

 10.30 Karin Farinder räägib toidu teemal, strateegiad ning edaspidised plaanid. Vald on koostanud arengukava Regionaalne toit ja toidutooted aastateks 2016-2025. Saare toidutootmise ja turundamise suur eelis on Gotlandi hea maine riigisiseselt ja väljaspool. Strateegia vajalikkus oli selles, et teadvustada ja juhtida eri sektorite rolle ka koostööd talupidajatest kuni restoranide ja kauplusteni. Toidutootmine on Gotlandil tähtis sektor, probleemiks on meie üllatuseks töötlemise tõusu vajadus. Siiani saadetakse peaaegu 90% põllumajanduse saagist töötlemata Rootsi maismaale. Seetöttu tuleb töötlemise % tõsta. Kui traditsiooniline jada arengu planeerimisel on talust läbi töötlejate ja vahendajate tarbijani, siis strateegia käigus täpsustati iga sektori ja osalise suhe toidu tootmise ja müügi skeemis, kusjuures tarbija passiivne roll muutus aktiivseks valiku ja kvaliteedi määramisel. Rõhk strateegias on koos- ja tiimitööl, Gotlandi brändi arendamise targal juhtimisel,  innovatsioonil ja ettevõtlikkusel ning professionaalsuse kasvul. Gotlandi toiduarengu strateegia visioon on toidu ja toidupärandi kogemine jätkusuutlikul viisil, toidu pakkumine kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel turul ning toidu kasutamine nii igapäevaelus kui pidulikel hetkedel. Gotlandi toidutooraineid on kasutatud näiteks Nobeli pidustustel, kuningakoja üritustel Stockholmis. (Näit Thomas Petterssoni spargel jms)
 

11.00 Mats Jansson turismiteemad, kruiisikai ja Gotlandi märk, raukarid, varemed ja pisiküülikud. Gotlandi ööbimiste arv on 90-ndate alguse poolest miljonist kasvanud ligi miljonini 2016 aastal, kusjuures külastajaid kokku oli eelmisel aastal 2, 19 miljonit (kogu Eestis 2,2 miljonit), millest meritsi saabus üle 1 700 000 ja lennureisijaid oli ca 500 000. Ööbimisi oli eelmisel aastal 1,022 miljonit (Eestis 1,2 miljonit), millest 90% oli kodumaine turist (Eestis ca 75%). Enamus turistidest viibis kas hotellis või kämpingus, alla veerandi ööbivad hosteleis ja suvituskülades. Ligi 5 aastat tagasi alustati uue kruiisikai ehituse planeerimist, mis peaks valmima 2018 hooajaks, mis suurendab ühepäeva turistide arvu olulisel määral. Praegu on suurematel kruiisilaevadel võimalik peatuda vaid reidil, mis on ebamugav kõigile. Turismiosakond tegeleb praegu uute teenuste välja töötamisega, peamiselt on vaja üles ehitada teenuseid ning ekskursioone ühepäevakülalisele, kes tulebki suurelt laevalt mõneks tunniks. Gotlandi märgiks on UNESCO kaitse all olev vanalinn ja raukarid (geoloogiline nähtus).

 

11.30 Helena Andersson kliima, keskkonnaküsimused taastuv energia, etc. Gotlandi keskkonnastrateegia visiooniks on saada kui jätkusuutlikuks kogukonnnaks ühe põlvkonna jooksul, aastatel 1998-2025. Fossiilkütused kavatsetakse asendada biokütusega, kogu vald kasutama 100% taastuvenergiat (RES). 2015 aastal jagunes energiatarnimine (valla tarbeks 58%  kogu energiast, ülejäänud tsemenditootmiseks - jätame arvestusest välja), järgmiselt: soojatootmisel RES osakaal 32%, fossiil 6%, transpordis RES 2%, fossiil 29%, kohalik tuule-elektri tootmine 16%, kaabli kaudu mandrilt 7%, kaabli kaudu RES mandilt 8%. 2 peakaablit tuleb mandilt Gotlandile Visby lähedal, planeeritakse veel kolmanda ehitamist. Kohalik tuuletootmine oli 2016 aastal 431,76 GWh, päikeseenergiat 1, 13 GWh, kohalike energiaallikate loomisega tegeletakse pidevalt, k.a. nii võimsamate tuuleturbiinide kui päikesepaneeliparkide ehitamisega. Praegu veel parke tegelikult ei ole, vaid paljudel taludel, eramajadel on paneelid katustel millest osa müüakse võrku. Väga tähtis on head transpordiühendused meritsi (Destination Gotland kiirpraamid Nynäshamnist, Oskarshamnist ning suveks plaanitakse avada veel üks liin väiksema mahuga Västerviki; lennuühendused on aasta jooksul mandri mitmesse lennujaama, suvel lisanduvad Malmö, Helsinki, Göteborg jm. suuremad turismikohad. Valla eesmärk aastaks 2020 kogu avalik transport viia 100% RES. Biogaasi tootmine on tugeval tõusuteel. Eelmisel aastal tehtud kaks kõige kallimat kinnisvaratehingut tehti maadel, kus vaade merele avaneb läbi tuulikute.

 12:45 bussiga Fårö poole
 

Talu-pagaritöökoda ja pood Sylvis Döttar (Silvi Tütred) https://www.facebook.com/Sylvis-Döttrar-AB-276541242510294/ on väike pagariäri Fårö saarel, mida peavad kaks õde ja mis pakub koduse keskkonna ahvatlevaid aroome ja koduseid küpsetisi. Avatud suvisel hooajal maist septembrini, mil pagariäri külastavad tuhanded suvitajad ja turistid. Poe lülitasime programmi Saaremaa kolleegide soovitusel, kes seal mõned suved kogemust käisid saamas kohaliku väiketootmise tegevusest. Suvel töötab vahetustest kuni 30 töötajat, mis on tõsine tugi kohalikule tööhõivele. Omanikud Lisa ja Barbro rääkisid, et aastatega on saavutatud tasakaal toodete arvu ja toodangu mahu kohalt; toodangut saab kaasa osta ja nautida koha peal. Aastaringselt saab siiski tellida ja firma tegeleb toitlustamisega.

Fårölamm talu bertil.ga@telia.com. Talu on spetsialiseerunud lambakasvatusele, talul on tapamaja (üldse on Gotlandil kokku 2 tapamaja) ja pood. Lambakasvatusega tegeleb poeg, naine peab poodi ja Bertil on tapamaja poolel peamiselt. Tütar Hanna abikaasaga peab restorani, kus talutoode väärindatakse. Aastate jooksul on jõutud optimaalse lammaste arvuni 200, mis tagab vähima jõuvaruga suurima tootmise. Talu müüb oma poes nii lambaliha kuid tooteid sellest: vinnutatud lambakintsu ja -liha, vorste. Hiidlaste jaoks oli huvitav vinnutatud lambaliha tootmisega tutvumine, sest meie hiiuviiuli kvaliteedikava on just tegemisel. Vinnutamisel lambakints soolatakse ja kiletatakse vaakumisse, kus sooldumine toimub 5 nädala jooksul, seejärel avatakse vaakum ja kuivatatakse kints õhu käes kuni 30% esialgsest kaalust on kadunud. Edasi lõigatakse liha tükkideks ja kiletatakse uuesti vaakumisse. Taluperemees Bertil selgitas, et väiksemate tükkide järgi on suurem nõudmine, sest toode on eksklusiivne. Nägime ka tema poolt katseks tehtud glasuuritud lambakintse kuivamas, mis olid mõeldud lihavõistluse jaoks. Taoline säilitamise viis (lambarasva ja jahu segu) on tuntud Tiroolides, Gotlandil on see uudne ja ei ole veel saanud vet. Ametit heakskiitu. Meie külastusest tehti talu FB-sse märge https://www.facebook.com/farolamm/photos/a.1506245659653818.1073741830.1468939483384436/1927084400903273/?type=3&theater

 Õhtust sõime talu peretütrele kuuluvas Gåsemora gård talu-restoranis. Edu pandiks on värske kohalik hooajaline toit, mis suurelt osalt tuleb isakodu talust. Toitlustamisele toeks tegeleb talu konverentside, kontsertide ja suuremate sündmuste korraldamise ja toitlustamisega. Korraga on võimalik võtta vastu kuni 1500 kontserdikülalist. Hooajale kohaselt sõime sparglit, karulauku, lammast mitmel moel.

 Majutus Hostel Lärbro, mis oli ehitatud enne suurt sõda hospidaliks, hiljem vanglaks ja noortekoduks. Nüüd siis hostel, varustatud naridega.

 K 26.04.2017   Programm Gotlandil

9:30 algab programm Roma Lövsta maa-arengukeskuses (suurtalus), mis ühtlasi maamajanduse nõustamiskeskus, põllumajanduskool-õppetalu? ja kus asub ka Eesti aukonsulaat. Meid võtab vastu ja juhendab järgmised kaks päeva Riina Noodapera, maaelunõustaja (konsulent) ja Eesti aukonsul.

Pika ajalooga suurtalu peamiseks tootmisharuks on mahepiimveise kasvatus (200 maheveist), piimatootmine lambakasvatus, söödatootmine, kohapeal Gotlandi esimene talu-biogaasi tootmise arendamine, mis küll praegu ei tööta enam. Talul on 240 ha haritavat maad, ( obs sigu enam ei ole) Väiksemahulist toiduainete töötlemist tehakse hästi varustatud tootmisüksuses, seda pakutakse rendiks väikesemahulise toidu tootmiseks soovijatele. (nn. multiköök).
Maamajanduskeskus tegeleb nõuandeteenusega, koolituse, teadus- ja arendustegevusega, mis on suunatud põllumajanduse ja maaelu ning kogukondade arendamisele. Kompleksi kuuluvad veel maherestoran, kohalik kool, tudengitele piiratud arv ööbimisvöimalus ja muud teenindushooned.

Lövsta põllumajanduskolledžis  on kokku ca 150 õpilast, nii noori gümnaasiumiõpilasi kui ka täiskasvanuhariduses õppivaid põllumajanduse, aianduse ja metsanduse ala täienduskoolitustel osalejaid.
Kohtumine ja seminar LEADER Gute tegevusgrupi esindajaga John Gambega. Rootsi LEADER rakendab multifonde kogukonna arenguks, taotlejad nagu meilgi on ettevõtjad, MTÜd, omavalitsused. Taotluse heaks kiitmiseks peab projekt kasu tooma mitmele huvigrupile. Kohaliku kogukonna kasu kasv peab toimuma sotsiaalses, majanduslikus ja ökoloogilises mõistes. Strateegia eesmärk on „Nutikas ja jätkusuutlik kasv kõigile“. Nelja fondi (Põllumajandus, Kalandus, Sotsiaal- ja Regionaalfondi) peale kokku on toetuseks raha 6,09 miljonit eurot, millest veerandi peavad eraldama omavalitsused, et toetusfondi üldse saada. Kogu toetusfondist 25% on ette nähtud piirkonna elavdamiseks ja programmi rakendamiseks. St, et faktiliselt rahastab omavalitsus kontori ülalpidamist.

Strateegia meetmeteks on 1. Jätkusuutlik ettevõtlus, 2. Eelduste loomine elamiseks ja tööks, 3. Üleminek energiasäästlikule ja kliimaneutraalsele majandusele.

Positiivne on, et Gotland on tuntud kui tugev bränd, ja on palju tugevaid organisatsioone, kes juba tegelevad strateegia rakendamisega. Teisalt on paljud  strateegilised ideed korralikult läbi töötamata ja organisatsioonide võime  üldiselt projekte läbi viia ei ole eeskujulik. Samuti on merendusfondi toetus mõeldud Gotlandi kalandussektorile, mis on iseenesest on väga nõrk (kogu Gotlandil on 38 litsentsiga kalurit/kalurilaeva ja kalavarud pigem puuduvad). Selleks rakendatakse perioodi jooksul mitmeid projekte tootearenduse ja väikemahulise püügi arendamiseks.

Toetuse taotlemine toimub elektroonselt Rootsi Põllumajandusametile. Kuid nagu kuulsime Landsortil – pärast taotluse esitamist saab juhatus hakata sellega töötama parenduse suunas ja heaks kiitmiseni on pikk tee. Hetkeseis on, et kontor on formeeritud, esitatud on 40 esialgset taotlust eri fondidele ja praegu toimub taotlejate identifitseerimine. 20 projekti on prioriteeritud LAGi poolt ja 5 on heakskiidetud Rootsi „Pria“ poolt ja käigus või juba lõpetamisel. Peamiselt eeluuringud.

 Grupile eraldi programmid taludes ja militaar-ajaloo alal.

12:00-13:00    Lõuna

 13:30-15:00    Stafva talu. http://www.stafva.se/ Inger von Corswant tutvustab talu pidamist. Talu ajalugu algab asutamisest 18 sajandi alguses. Praegu on talu peamiseks tegevusharuks juustutootmine ja tootmishoonete rent. Talu on aegade vajadustele reageerides korduvalt reorganiseeritud, juustutootmine jätkub nii vana ja uue meierei baasil. Kui piima hind turul langes, loobuti lehmapidamisest. Käesoleval ajal renditakse tänu uue meierei reorganiseerimisele ja pakkeliini soetamisele ruume kolmele piimatootjale. Vana meierei baasil teeb talu sinihallitusjuustu, kõik teised juustusordid valmistatakse uues meiereis. Looduslik trühvel on Gotlandil haruldane, siiski  Stafva piirkonnas seda leidub. Peamiselt lisatakse trühvlit juustusse, kuid piiratud koguses on see ka talupoes hooajal müügil. Talu tootmisruume renditakse veel õunaäädika tootmiseks, safranipõld on renditud ettevõtjale (huvi tekkis nii äädika kui safranikasvatuse alustamiseks Hiiumaa ettevõtjail). 2009 aastal rajatud safranipõld on mahe, taimi kasvatatakse loodusega kooskõlas. Punase emakasuudmetega Crokus sativus õisi valida, sorteerida ning kuivatada on aeganõudev töö, kuid tulemus on kulda väärt – toodangu maht aastas on väga väike ja teda müüakse peamiselt suveniirina - ca 100 grammi. 
Talupoes müüdi nii talutoodangut kui ka partnerite oma – mahejäätis Gute Glass AB, siidrit Halfvede Musteri AB, õlut Barlingbo Brewery ning koha peal röstitud kohvi .

 16:00   Rommunds lambatalu. http://www.gotlandslamm.se/gardarna.htm Rommunds lambakasvatus on Gotlandi perefirma, mida juhivad Björn Eriksson ja Monika Nilsson. Talu asub Gammelgarnis Gotlandi idarannikul. Talu erialaks on ilus, siidine, nii sile kui kaua lokkis püsiv hall talle- ja lambanahk. Iga lamba nahk on erinev, looduse poolt loodud. Siiski võib eristada kolme tooni: hele, keskmine ja tumehall. On ka peene valge lamba nahka, lokkis või sirge karvaga. Lambanahk valitakse hoolsalt, pargitakse Horvaatias. Tooteid müüakse koha peal, ja juba 17 aastat ka internetis.
Enamik talu lambaid ja nende lambanahk pärineb Gotlandi lamba tõust, mis annab loomulikult lokkis halli naha. Loomade heaolu on omanikele oluline. Talled kasvavad üles koos emaga, karjatamine ürdi-rikkal niidul. Talus on tänapäeval 480 utte, mis annavad ca 800 talle aastas.
Sihikindla aretustöö tagab ilusa naha. Igal augustikuul vaadatakse kõik talled üle. Vaadatakse  looma kuju, karva läiget ja tihedust. Siis registreeritakse kõik andmed Rootsi põllumajanduse andmebaasi. Need andmed aitavad tõuloomade valikul. 2011. aastal võitis talu meeskond parima Rootsi nahastaja meistrivõistlustel Tranås auhinna, 2014 tuli teiseks, 2015 kolmandaks ja 2016 kuuendaks. Autasusid on saadud Rootsi parima nahakvaliteedi võistlustel Rasföreningenis Gotlandil.

Suureks probleemiks lambakasvatusel on puugid ja pisijänesed. Puugid levitavad anaplasmoosi bakterit, mis põhjustavad lammastel krampe ja surma. Ka meil Eestis on juba leitud seda haigust, suuremad loomad nagu hobused ja veised suudavad haiguse läbi põdeda. Teiseks probleemiks on suurel hulgal sigivad pisijänesed, kes kaevavad urgusid karjamaadele, kus kariloomad tihti jalgu murravad. Talul olid jäneste arvukuse piiramiseks võetud tööle nugised, kes suutsid urgudes elavad pesakonnad hävitada. Pisijäneseid nägime rohkelt igal poolt Gotlandil, neid küll kütitakse nagu kahjureid, kuid nende arvutust piirab vaid aeg-ajalt asurkonda tabav katk.

 18:30   Herrviki sadama kalaprojektid ja tööstus. Merendusfondi ehk kala-LEADERi toetusel rajatud kalatöötlemise pisitööstusest andis selgitusi Allan Pettersson, allan.stale@telia.com.  Projekt on alles rajamisjärgus, hoonepind jaotatakse töötlemis- ja jahutus ning säilitusruumiks. Probleemiks on kalavarude kitsikus Gotlandi lähistel ja sellest johtuv kalurite vähesus: kogu Gotlandil on 38 litsentsiga kalalaeva/paati, aga kalureid veel vähem, kuna mitmel on nii suurem kui väiksem paat kasutusel, mõlemal peavad olema eri litsentsid.
 Projekti eesmärk oli sadamasse kala toovatele kaluritele võimaldada kokkuost ja töötlemine. Valmis kalatooted müüakse restoranidele.

19:00   Herrviks Hamnkrog kalatoidud ja spargel. Kalasid pakuti kümnel eri moel: küpsetatud, suitsutatud, suitsuhaug oli vast meile kõige ootamatum. Saime maitsta ja hinnata eelmise päeval tehtud tootearendust. Sparglihooaeg käis täie hooga, naabertalu sparglit pakuti meilegi koos trühvlivöiga.

 21:00 paiku     Majutus Katthammarsvik Borgvik

 N 27.04.2017  Programm Gotlandil

Östergarn Tryffel. Meid võtab vastu Olof Thomsson, talupidaja, ajaloolane ja ettevõtja. Truffle of Sweden kuulub viiele toidueksperdist omanikule, kes tegelevad Gotlandi loodusliku trühvli propageerimisega. Olof tutvustab meile oma spetsiaalväljaõppega koeri ja näitab 15 aastat tagasi istutatud trühvliseenega nakatatud tamme- ja sarapuusalu. Trühvleid sellest salust on saadud nüüd juba mõni kilo, peamiselt tegeletakse koos koeraga metsiku trühvli otsimisega teiste talude maadelt. Trühvli korjamise kohta käib eraldi seadus, millele ei kehti igamehe õigus.

Koerte treenimine on võimalik, koera ja peremehe koostöö on tähtis. Kahuks ei õnnestunud Olofit meelitada Eestisse trühvleid otsima, sest sel ajal on ju ka Gotlandil hooaeg. Kui talumaadel trühvleid otsitakse, siis tavaliselt kujunev hind on 1/3 trühvliotsijale, 1/3 maaomanikule ja 1/3 koerale, mis tundus ju ebatõenäoselt kulukas olevat, aga kuidagi peab ju ka koera innustama.

Talu toodab trühvlilisandiga tooteid: trühvlivõi, -ajooli, -õli, -mesi, -viski jm. Müüakse ka ehedat trühvlit 25 grammistes ilupakkides. Kilo hind kõigub kuskil 500-1000 euro ringis, aastane saak ulatub 60-70 kiloni.  Kogu saarel leitakse kvaliteetset trühvlit 500-700 kilo aastas.

Õnnestus tuvastada, et Olofi pere on ajalooliselt pärit Hiiumaal Reigi külast, Nuudi talust, ajast, kui hiiurootslased meie saarelt välja saadeti 1781 aastal.

 13:00   Lõuna

 Margus Hantverk, talupood ja hirvetalu. Talupoe juures tegutseb suviti taluturg, poes müüdi kohalikku käsitööd ja -meistrite toodangut: sepatöö, punutised, tekstiil ning oma kasvatatud hirvelihatooteid.

 Stenhuse gård, Sanda. http://www.stenhusegard.se/ Tomas Pettersson võtab vastu. Talu toodab sparglit, maasikaid, vaarikaid, rabarberit, karulauku, kartulit ja kõrvitsat. Spargel oli hetkel hooajal, kasvatati kiletunnelites nii valget kui rohelist sparglit.  Stenhuse talu tegeles viis põlve traditsioonilise põllumajandustootmisega nagu veised, loomasööt, teravilja ja suhkrupeet.  1996 aastal muudeti suunda peamiselt põllukultuuridele, eriti pikaajalistele kultuuridele nagu spargel, vaarikad, rabarber ja maasikad. Talu strateegiline visioon on: tuua talutoodete bränd koos partnerite ja klientidega juhtivale kohale.
Sparglit ja muud körge kvaliteediga kaupa Stenhuse talust on kasutatud nii Nobeli pidustustel kui kroonprintsess Viktoria pulmas

Maasikate ja vaarikate väetamine käib kastmisveega läbi torude.

 18:00   Linnaekskursioon Visbys. Riina Noodapera tutvustab Visby linna. Umbes 900. aastal oli Visby juba kaubakeskus. 12. sajandil ehitati Visby katedraal ja pühendati Neitsi Maarjale. See kujundati ümber 13. sajandil praegusele kujule ja selle avas ametlikult Linköpingipiiskop1225. Järgmistel sajanditel ehitati ka teisi kirikuid. Visby ringmüüri hakati tõenäoliselt ehitama juba 12. sajandil. Umbes 1280. aastal ehitati see praegusele kõrgusele ja see sai iseloomulikud tornid, kuigi mõnd neist ei ehitatud kuni 15. sajandini. Kivimüür on suures osas säilinud. Tegemist on kõige paremini säilinud keskaegse linnaga Skandinaavias ja see kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Visby on aegade jooksul kuulunud vaheldumisi Taanile ja Rootsile, elanud üle sõdu ja rüüsteid. Külastasime Almedaleniparki, botaanikaaeda ja linnamüüri äärseid kvartaleid.

 18:00   Ekskursioon õlletehasesse Gotlands Bryggeri. Gotland Bryggeri asutati 1995. 1996 paigaldati villimisliini ja pruuliti esimesed õlled Wisby Klosteröl (Munköl II & III klass ja Abti III klassi). Õllepruul Johan Spendrup ja tema kolleegid jätkasid oma tööd, et arendada uusi sorte. Aastatel 2003-2007 töötati välja erinevate sündmuste õlu Visby pubidele, sealhulgas "Keskaja Nädala õlu". Mõnda sorti õlut müüakse ka mandril. Pruulikoda tutvustab oma tegevust ekskursioonidega, kus külastajad saavad teada Visby õlle ajaloost ja näha kuidas õlle pruulimine toimub. Õlle tegemisel kasutatakse Gotlandi linnaseid, mis kasvavad 260 hektaril Alva lähistel.  

22:30 paiku     Majutus Hotell Gute

R 28.04.2017             

            8:35-11:45      Praam Visby-Nynäshamn

            13:00   Vaba aeg Stockholmis

            17:30   Väljub laev Tallinna  

L 29.04.2017              

            10:00   Laev hommikul Tallinnas, buss sõidab Rohukülla

            13:00   Rohukülast väljub praam

            14:15   Saabumine Heltermaale

 

Reisil osalesid:

Ilmi Aksli N Hiidlaste Koostöökogu MTÜ
Jüri Ausmaa M Kentuki Lõvi OÜ
Helena Erik N 
Jan Ignahhin M IXF OÜ
Tiina Kaev N Tantsumajakas MTÜ
Ly Kaups N Landless OÜ
Triin Kivimaa N 
Agu Kohari M MTÜ Hiiumaine Toit
Reet Kokovkin N Hiidlaste Koostöökogu MTÜ
Peeter Kondratjev M Canter Invest OÜ
Maris Kriggulson N Dagovet OÜ
Sven Kriggulsons M SA Kärdla Sadam
Kadri Kuusk N Hiiumaa Muuseum SA
Kaire Vannas N FIE Kaire Vannas
Margit Kääramees N MTÜ Orjaku külaselts
Mart Mõniste M Hiiumaa Militaarajalooselts
Marju Müür N 
Andres Niglas M Hiiumaa Metsaselts
Kaili Nugin N 
Kristel Oinberg-Kelder N 
Laur Otto M FIE Laur Otto
Ülle Otto N Kuriste Haridusselts
Anu Pielberg N Hiiu Autotrans
Evelin Pärtel N Käina Vallavalitsus
Maria Ruubas N Mirdimeri OÜ
Triinu Schneider N FIE Triinu Schneider
Riina Silk N Orjaku Mõisakoha OÜ
Jane Sinijärv N Hiiu Öko MTÜ
Viktor Tammsaar M MTÜ Ajaloolised Võtted
Rita Tsarjov N Külaselts Hellatempa
Ain Tähiste M MTÜ Halulaev
Aivar Viidik M MTÜ Kärdla Elektrijaam
 Ansu, Meelis M Tiit Reisid bussijuht

 

Pildid vaatamiseks https://photos.google.com/share/AF1QipMialR7RnjmrCGfos7mQnm2s6I7T38ue2V2rJCkFNcFGlHmTJ82ZjnGh-BH-03L7Q?key=Vlp6WEhxRXpqNHdtdm9qZUlQR2w5Q3hTVE9ralJn

 

Ettekanded:

Gotlandi turismist

Gotlandi planeeringutest

Gotlandi energeetikast

Gotlandi toidustrateegia

Landsorti seltsi tegevus

Landsort meretraditsioonide projekt

Landsorti LEADER strateegia

Landsorti arenduseltsi ettekanne

 Riina Noodapera koostatud Gotlandit tutvustav tekst