eesti english

Sündmused

ELARD delegatsioon Hiinas 2017

ELARDi delegatsiooni visiit 15.03.-23.03.2017 Hiina Rahvavabariik

Ettevalmistav projekt: Hiina maapiirkondade turismikoolitus ja Euroopa turismipaketid

Reis toimus Euroopa Liidu LEADER ühendus ELARD kõrgetasemelise delegatsiooni raames, delegatsiooni juht ELARD ekspresident Petri Rinne. Kokku oli grupis osalisi Soomest, Poolast ja Eestist (Hiiumaalt). Hiiumaalt osalesid Reet Kokovkin (Hiidlaste Koostöökogu), Riho Rahuoja (Hiiu maavanem), Aivi Telvik (Maavalitsuse planeeringuosakonna juhataja ja Hiiumaa MAK arenduskeskus).

15.-16.03.2017 – reisipäevad Kärdla-Tallinn-Helsinki-Peking

16.03.2017 – majutus Hotel Beijing Foreign Experts Building.

Kohtumine Eesti saatkonnas suursaadik Marten Koka ja majandusnõunik Merike Grünthaliga. Andsime ülevaate reisi eesmärkidest, eelseisvast kohtumisest SAFEA juhtidega ja Hiina RV ase-rahvastikuministri juures. SAFEA (tegutseb aastast 1949, http://en.safea.gov.cn/ ) on Hiina riiklik organisatsioon, mis vastutab välisriigi ekspertide sertifitseerimise eest Mandri-Hiinas ja Hiina tehniliste ja juhtimisalaste spetsialistide koolituste korraldamise eest välismaal, ehk siis kogu avaliku sektori suhtlemine välismaailmaga käib läbi SAFEA. Kui välisriigi koolitussoov mingi Hiina avaliku sektori suunas ei leia heaks kiitu SAFEA poolt, siis seda suhtlust ei toimu. Hiina Rahvavabariigi valitsuse huvi on maapiirkondi arendada kasutades selleks Euroopa LEADER kogemust. Samas on see kava alles väga alguses, sest visiidi käigus toimus esmane tutvumine selleks, et Hiina pool saaks veenduda, et LEADER meede tegelikult ka toimib Euroopas.

Projektijuhid Soomest kohtuvad Mr. Xia Bingiga, kes on Hiina rahvusvahelise personalivahetuse ühingu tegevjuht.

17.03.2017 – lend Peking – Chendu. Majutus Mingshan Hotellis. Tiibetipärasel õhtusöögil ja pärastisel seminaril kohtusime kohalike külaarendajatega. Ettekanne küla turismiarendusest kogumaksumusega 8M Y. Hiina valitsuse arvates on turismiarenduses järgmised probleemid: külaelanike vähene oskus ja initsiatiiv teenuse välja töötamisel; kohalike arenduste mittejätkusuutlikkus – ei teata, mida on maapiirkonnas vaja arendada, et turist oleks teenusega rahul; Hiina siseturisti vähene teadlikkus teenuste olemasolust (kui on olemas) ja selle kasutamine – ei ole harjumust kasutada majutust, toitlustust ja kohalike toodete soetamist lisaks vaatamisväärsuse külastamisele.

LEADER meetodi kasutamine on raskendatud eelkõige selle tõttu, et puudub kohalik initsiatiiv rohujuure tasandil. Esmaseid samme tehakse kohaliku omavalitsuse ja väheste mittetulundusorganisatsioonide poolt, kuid puudu on asjaomasest koolitusest. Raha taha ei paista Hiinas arendustöö küll jäävat.

18.03.2017 – Teetöötlemise ettevõtte külastus Jiazhu Tea ea Industry Co., Ltd. Saime esmase ülevaate, kuidas teed kogutakse, pakendatakse ja müüakse. Seejärel sõitsime Teekorjamise Festivali avamisele. Tegemist oli Pujangi piirkonna tähtsa festivaliga. https://www.lonelyplanet.com/china/sichuan/chengdu/travel-tips-and-articles/a-time-for-cha-traditional-chinese-tea-in-chengdu

Festivalil olime tähtsad väliskülalised, vaatasime etteasteid ja parimate teekorjajate autasustamist kolmandast aukülaliste looži reast. Pärast festivali oli võimalus osaleda maheteekasvatuses teekorjel, kus õpetati teepungade õiget korjamist.

Pärast traditsioonilist lõunat viidi delegatsioon tutvuma Kivielevandi Järve pargi ja Templiga. Pargi vastas asus uusarendus – muljet avaldavalt suur eramute küla, millest kasutusele oli võetud ca 10% majadest, ülejäänud seisid tühjalt. Arendaja huvi oli riigilt saadud vahenditega majad valmis ehitada, majade müük/rent ei kuulunud ilmselt projekti sisse. Kuidas küla kasutama hakatakse, ei olnud selge.

Kivielevandi park oli samuti uusarendus, loodud holliwoody eeskujude järgi: rohkelt lilli täis istutatud ala naivistlikus stiilis elevandikujudega, kus oli näha inimesi jalutamas ja fotografeerimas. Võimalik oli sõita lahtise minibussiga, sest territoorium oli suur.

Kohe pargi taga algas buddatempli uusehitus, mis oli veel selgelt pooleli. Meie küsimuste peale saime teada, et tempel on tõeline, ehitatud usklike annetustest. Annetusi paistis olema tohutult, sest templile ehitati mitmeid tiibu ja juurdeehitisi, samuti interjöör oli rikkalik ja kallis. Hiina rikastel on ilmselt kombeks rohkelt annetada.

Päeva lõpuks jõudsime Baiyun külasse, kus nägime, kuidas kohalikud teetalunikud oma saaki teefirmasse müüsid. Meile etendati kaunist traditsioonilist teetseremooniat, kohalik omavalitsus korraldas õhtusöögi. Toimus ka koosolek Hiina agro-tööstuskompleksi kõrge esindajaga, kes meid reisil saatis, projekti edasise arengu asjus. Hiina komme on, et suhtlemine käib range hierarhilise korra järgi. Peab olema väga selge, kes on millisel positsioonil oma ettevõttes või valitsuses. Hiina pool soovib jätkuvalt veenduda, et Euroopa maaelu on võimalik arendada kohalikul initsiatiivil.

Tagasi majutusse Mingshan Hotellis.

19.03.2017 – Külastame Ming Yue küla ja osaleme Mingyue Kevadbambuse festivalil. Stsenaarium on sarnane teefestivalile, ainult et sellel peol oleme peakülalised ja istume aukülalistele mõeldud esimeses reas. Toimub kontsert ja edukate bambusekasvatajate autasustamine. Kohalikud on väga elevil eurooplaste külastusest, teeme pilte ja proovime suhelda, kuigi keeleoskusega on koha peal kehvasti – meie ei oska hiina keelt. Selle eest ehedat emotsiooni oli küll ja veel. Jalutame külas – majad on uusarendused, kuid nende elatakse sees, küla toimib. Meid viiakse vaatama kunstnike talu. Väga ilusaid batik-tehnikas tekstiilesemeid valmistavate kunstnikega õnnestub ka vestelda. Peale kunstitalu näidatakse meile Pujiang maakonna esitlusvideot. Lõunasöögil osalevad kohaliku kogukonna ja turismiettevõtte esindajad, kellele saab esitada küsimusi.

Kuna programmis toimus ootamatu muutus, viidi meid Honya maakonda külastama Asako pipraõli tehast (hiina-jaapani ühisettevõte?). Tehas ehitati üles erainitsiatiivil 2004 aastal, kuid ilmselt suure riikliku toetusega, sest tootmismastaabid olid väga suured.  Tehase omanik ja/või direktor Yasuhara Yasuyuki viis läbi ringkäigu oma ettevõttes, kus selgitas nii ettevõtte toiminist kui ajalugu. Tehasel on publikule vaba juurdepääsuga muuseum ja pood. Toimus pidulik koosolek, kus allkirjastati mitmeid dokumente (peamiselt turismiga seotud kokkuleppeid) väliskülaliste juuresolekul, hiljem korraldati õhtusöök-kontsert.

Ööbimine Honya hotellis.

20.03.2017 - lend Chengdu-Ningbo, majutus Ningbo Hotel Howard Johnsson Plaza.

21.03.2017 – grupp jaguneb kaheks: projekti soomepoolsed juhid kohtuvad linna juhtidega:  Mrs. Zhang Ni, Ningbo aselinnapea ja James Cai, Ningbo välisekspertite osakonna juhiga.

ELARD delegatsioon kohtub seminaril Ningbo maaeluosakonna juhi Wang Cai Pingi ja kaaskonnaga: Cai Weihua personaliosakonna juht; Cen Cheng sotsiaalosakonna juht ja Tong Xiangyu programmijuht. Kuulame ettekannet Ningbo maakonnast ja linnaga piirnevast maapiirkonnast. Ningbo on Hiina suurim konteinersadama linn, linnas ca 8 miljonit elanikku https://en.wikipedia.org/wiki/Ningbo

Elanike keskmine sissetulek linnas on 51000 ja maal 28000 Y. Linna eelarve on 2145 miljardit Y, milles 50% on tööstusest. Maakonnas 48 miljonit elanikku, kellest 60% on talunikud. Põllumajandustoodangu suurus on 480 miljardit Y, millest teravili moodustab 228 MY. Majanduses on kalandus suure tähtsusega, tänu linnaturu olemasolule kasvatatakse ilupuid, -põõsaid ja lilli, eriti kameeliaid. Kohalikuks eripäraks on marineeritud juurviljad, tee ja virsikud. Korjatakse metsmarju, eriti moorusmarju. Riisi tootmine on pika traditsiooniga, väidetavalt 7 tuhat aastat tagasi. Praegu kasvatatakse peamiselt saagirohket hübriidriisi. GMO sorte ei kasvatata. Bambust kasutatakse nii toiduks (võrsed) kui ehitustoormena.

Maaelus on toimunud muutused. 1979 aastal algas tööstusliku tootmise ajajärk, mis nõudis linnadesse rohkem töökäsi. Praegu on kehtestatud talusektorile võimalus oma kasutuses olev maa välja rentida pikaks ajaks arendajale. Maa on ju riigi oma.

Maaelanike toetuseks on regioonis välja töötatud programm, mille võtmesõnad on ilu, varakus ja tugevus, millest lähtuvalt arendatakse maapiirkondi. Ilu meetmeteks on kohaliku omavalitsuse jaoks puhas keskkond, ökosüsteemi kaitse (puhastussüsteemid ja vesi), elamistingimuste parandamine ning mudelkogukondade rajamine. Elanikud otsustustavad konsensuse alusel, millist küla nad tahavad. Toetused jagunevad infrastruktuuri jaoks valitsuselt, ülejäänu eest hoolitseb KOV.

Maaelu tugevuse toetuseks on suunamine innovatsiooni ja tehnoloogiate kasutamisele, ühistegevusele, ökoturismile, sh perehotellide rajamisele.

Rikkuse kasvu meetmed on teeninduse ja töötlemise ergutamine, ühistöö, vaesuse vastu võitlemine ja palga maksmine.

Seminari käigus tegid ELARDi poolt sissejuhatuse Petri Rinne, Reet Kokovkin tegi ettekande Hiidlaste Koostöökogu poolt rakendatavast LEADER strateegiast, Jaana Mälkki tutvustas Karhuseutu strateegiat, Adam Kaminski Bialostokist, Poola, tegi ettekande regiooni kohta.

Linnavalitsus andis meie auks lõuna, millel osales Pekingis spetsiaalselt kohale saabunud SAFEA peadirektor Xu Haoqing, mis näitas, et me osutusime tõelisteks partneriteks.

Ningbo linn on ilus ja korras, palju nägime haljastust, mis tuleb linnalähedastest taludest. Meid viidi tutvuma kahe maaeluarengu projektiga, ehk näidiskülaga.

Esimene neist näitas uusi elumaju ja korrastatud külakeskkonda. Jun’e küla spetsialiseerus 1980ndatel haljastuseks vajalike puude-põõsaste kasvatamisele, sest mägisel ala muud eriti kasvatada ei saa. Külas on 415 peret, kokku 959 inimest. Kultiveeritakse peamiselt kameeliat, aga ka sakurat, rododendronit, ploomi, ginkot ja punavahert. Programmi nimi on „10 miili lillekoridor“. Konkreetsem plaan näeb ette „neli lille, üks puu ja üks vaher“, ilmselt viidates kultuuride suhtarvudele. Ka on kavas arendada kodumajutust. Küla teed olid korras, ehitatud oli üldkasutuses vaate nautimise sild. Uute majade ehitamise skeem jäi segaseks. Väide oli, et majade ehitamise eest tasuvad elanikud ise. Majad olid väga lähestikku, väikese eesaiaga kahekordsed kahepere-elamud. Interjööriks marmor ja punane puu, ilmselt koos majaga tuli ka mööbel, k.a. hirmsuur telekas. Perenaine, kellega kohtusime, väitis, et ta maksis maja eest ise. Tema põllu suurus oli 0,6 ha, millel ta kasvatas kameeliapõõsaid. Ka külavanem ei osanud selgitada, kuidas see võimalik on, ilmselt rahade liikumine riigi ja KOV vahel Hiinas ongi lihtrahvale arusaamatu.

Teine näidisarendusküla oli kvartal suuremast Fenghua linnatüüpi asumist, kus kogukond koos taastas vanalinna. Fenghua linna asukateks olid sajandite vältel kuulsad filosoofid ja teadlased, mistõttu ajalooline pärand nõudis hoidmist. Näidati pooleliolevaid objekte, kus majade katuseid remonditi ja korrastati hoove. Vee ja kanalisatsiooniga oli ilmselt kitsas. Elanikud aga rõõmsad, kuigi pidid taluma turismi pealetungi.

Õhtutel 20.03 ja 21.03 toimusid LEADER projektirühma koosolekud LEADER Rahvusvahelise koostööprojekti lepingu läbirääkimisteks ja koostamiseks.

22.03.2017 – lahkumine Ningbo linnast, sõit Pekingisse.

23.03.2017 – reisipäev Peking-Helsinki-Tallinn-Kärdla.