eesti english

Sündmused

Põhjamaade MN projekt Biosfäärialade vabaühenduste võrgustik

Biosfäärialade vabaühenduste võrgustiku projekt kestab 2016-2017 aastatel ja koosneb kolmest võrgustikusündmusest: Hiidlaste Koostöökogu juubelikonverents 13. oktoober; Hiidlaste-Saarlaste õppereis Blekinge biosfäärialale 15-19. mai 2017; Hiidlaste-Saarlaste õppereis Vidzeme BPA-le 2017 aastal. Vabaühenduste võrgustiku projekti toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Hiidlaste Koostöökogu juubelikonverents 13. oktoober 2016

Kümme aastat Hiidlaste Koostöökogu tegevust annab juubelimõõdu välja. Selle aja jooksul on toetatud üle kolme ja poolesaja projekti, nii väikeseid kohalikke - kui suuri, kogu Hiiumaad mõjutavaid. Võime isegi öelda, et Koostöökogu on läbilõige Hiiumaa elust ja inimestest. Uuel perioodil, mis kirjade järgi algas 2014, tegelikkuseks 2016 aastal, on Hiiumaa integreeritud arengustrateegia läbivaks teemaks UNESCO biosfääri programm, mille alaks Hiiumaa on juba alates 1989 aastast. Juubelikonverentsi teemaks on seega: Kogukond rakendamas biosfääri programmi. Räägime, miks biosfääri programm Hiiumaale kasulik on; kuidas meie naaberriigid programmi rakendavad ja sellest kasu saavad, ning ka Hiiumaa koostööst energeetika ala hoopis kauge kandiga - Jaapaniga. Konverentsi päevakava ja esinejaid tutvustavad materjalid avalduvad meie kodulehel.

Esinejad: 

Rainer Vakra (Eesti)

Toomas Kokovkin (Hiiumaa) ettekanne

Lia Rosenberg (Hiiumaa) ettekanne

Heleen Podsedkowska (Rootsi) ettekanne

Louise Linden (Rootsi) ettekanne

Õie Laksberg ettekanne

Zanda Undiin Ozola, Dainis Ozols,  Vidzeme BPA ettekanne

Jan Ignahhin Reet Kokovkin (Hiiumaa) ettekanne

Noriyoshi Konzo (Jaapan) ettekanne

Siim Umbleja (Eesti) ettekanne

Kalle Kukk (Eesti) ettekanne 

Konverentsile registreerumine info@kogu.hiiumaa.ee

 

Hiidlaste Koostöökogu juubelikonverents Kärdla Kultuurikeskuses 13. oktoobril 2016  
Kogukond rakendamas Biosfääri programmi 
Teema: energeetika, kultuur  
12-14. oktoober 2016  
Rahastavad: Hiidlaste Koostöökogu, Põhjamaade MN, KulKa ja EuropeDirect
     
12.okt kolmapäev  
18:00 külaliste saabumine  
20:00 tutvumisõhtu Wabrikus Läti ja Rootsi
     
13.okt neljapäev Konverents laiale avalikkusele Kärdlas Kultuurikeskuses
8:30 registreerimine - kohv  
9:00 avasõnad  maavanem, HKK
9:20 UNESCO Eestis - elukeskkonna ja kultuuri kaitse Rainer Vakra. Riigikogu Keskkonnakomisjon
9:50 Biosfääri programmiala globaalne tähendus Toomas Kokovkin, UNESCO MAB programmikomisjoni liige
10:15 Hiiumaa UNESCO Biosfääri programmiala  Lia Rosenberg, Programmiala spetsialist
10:30 Blekinge Biosfääri programmiala Rootsi. Heleen Podsedkowska, Blekinge BPA
11:00 Kas muusika muudab maailma? Louise Lindén
12:00 Hiiu toidu töötuba.  Õie Laksberg
13:00 Vidzeme BPA LEADER strateegia   Vidzeme BPA
13:30 Koostöökogu strateegia rakendamine: see on elu ise Jan Ignahhin
14:00 Hiiumaa energeetika koostöö Jaapaniga Mati Kreegi ja Hr Sunogava (Jaapan)
14:30 Euroopa Liidu toetustest energeetikale Siim Umbleja
15:30 Päikesepaneelide tootmine Eestis  Kalle Kukk Soletek OÜ
16:00 Energiine hiidlane. Rahvatantsu töötuba  
16:30 Virgutav konverentsi lõpp Õie Laksberg
  jalutuskäik Kärdlas ja HKK projektidega tutvuma Sadama tänav, Vabaduse, Kristi Kuurme, käsitöömaja, Baabad, muuseum
     
20:00 Vaba olek Rannakas  
     
14.okt Reede  
  Ringsõit mööd Leader Projekte külalistele Eestist, Lätist ja Rootsist
  lahkumine  

 

Projekti „Networking of Biosphere Reserve NGOs“ 

Õppereis Blekinge arhipelaagi biosfäärialale 16. – 18. mai 2017

Osalejad:

Jan Ignahhin – Hiidlaste Koostöökogu MTÜ juhatuse esimees

Els Ulman-Kuuskman – Saarte Kalandus MTÜ partner

Mihkel Undrest – Saarte Kalandus MTÜ juhatuse liige

Heino Vipp – Saarte Kalandus MTÜ tegevjuht

Lia Rosenberg – Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala spetsialist

 16. mai

Hommikul saabumine Ronneby lennujaama, bussi rentimine ja reisi algus biosfääri alal.

Blekinge arhipelaagi biosfääriala kontoris kohtumine koordinaatoriga Heleen Podsedkowskaga.

Kohalikud on kaasatud biosfääri teemadesse läbi erinevate projektide. Näiteks biosfääri saadikud, ca 30 vabatahtlikku läbivad poole aastase koolituse, kuidas biosfääriala tutvustada, mida külalistele näidata ja välja tuua see eriline oluline omadus, miks Blekinge arhipelaag UNESCO tunnustuse on saanud. Kõik Rootsi BR-d on oma biosfääri tegevused sidunud säästva arengu eesmärkide elluviimisega ja neil on koostatud (kõik 5 + 2 kandidaati) ühine tegevuskava Agenda 2030.

Blekinge arhipelaagi BPA-l on kohe algamas uus projekt – Arhipelaagi rannikutee, mis tutvustab ranniku tegevusi ja rannikul elavaid ja töötavaid inimesi. Selleks ajaks on lisaks tööle võetud 3 uut inimest, kes hakkavad otseselt selle projektiga tööle.

Lõunasööki pakkus kõrvalmajas asuv kool, mis toitlustas ümberkaudsete ettevõtete töötajaid.

Pärast lõunasööki jäi aega lühikeseks jalutuskäik Ronneby endisaegse sanatooriumi territooriumil ja pargis. Külastasime ka mereteemalist muuseumi, kus sai maitsta tervistavat vett, mida vanasti siinkandis sanatooriumi klientidele pakuti.

Pärastlõunal kohtusime Ursula Hassiga, kes tutvustas Rootsi SydostLeader grupi organisatsiooni ja tegevusi.

Rootsi Leader süsteem toimib palju keerulisemalt.

Jalgsimatk Lindö Udde looduskaitsealale, mis juhatas meid mere äärde ja kus nägime äsja valminud hoonestust linnuvaatlejatele. Lähedal oli väike suvilate rajoon, lootsime leida väikest kalarestorani, sest tundus, et see koht on täpselt sellise ettevõtmise jaoks loodud. Kahjuks leidsime vaid ühe maja, kus oli suitsuahi. Lähemal uurimisel selgus, et see oli kalastusühingu eravaldus, kus ilmselt kala suitsetati vaid oma otstarbeks.

Wämö Park, Kaffestuganis kohtumine projekti „Biosphere’ ambassadors“ esindajaga Morgan Rennemark’iga

Wämö park on nagu vanaõhumuuseum, mis pakub kohalikele elanikele võimalusi veeta kvaliteetaega vabas õhus. Sealses väikses kohvikus saime jutule Morgan Rennemark’iga, kes on osalenud projektis Biosfääri saadikud. Morgan kui endine lennuväelane vahendas meile väga huvitavaid fakte Karlskronast ja ajaloost ning tutvustas meile piirkonna pärandkultuuri.

Skärva külalistemaja ehitas Rootsi kuninga loal endale suvilaks Karlskrona ettevõtja, kes hakkas esimesena kasutama laevaehituses liinitööd. Maja tutvustas meile Morgan. Skärval on põnev sünnilugu ja praegugi on see kujunenud väga eriliseks paigaks väga erilistele inimestele.

17. mai

Saxemara Shipyard (puulaevaehitus) muuseumi külastus, kohtumine Niklas Nyströmiga.

Paadi töökojas näidati paatide restaureerimist ja uute ehitamist. Kuuris oli ka väike pood, kus kohalikud said osta vajaminevaid materjale, et ise oma paate korda teha. Saime ülevaate puumaterjalidest , mida paadiehitusel enim kasutatakse, samuti sellest, milline peab olema puu tekstuur, et see üldse paadile sobiks (puidu paisumine ja kokkutõmbumine/märg-kuiv, soe-külm vaheldumisel)

Lõunasöök Villa Vassenis – kohalik kala

Enamus võttis proovida kohalikku räime ja see oli tõesti väga maitsev! Juba lõunalauas algasid kalameeste omavahelised jutud ja arutelud.

Kohaliku kalapüügi tänasest olukorrast, probleemidest, väljakutsetest, võimalustest rääkisid kohalikud kalurid Bengt Larsson ja Glenn Fridh.

Bengt tutvustas uut innovaatilist kalamüügi süsteemi „Fisk Online – kiireim tee merest taldrikule“, kus kalur saab juba merel olles anda edasi teated ostjatele, mis kala ja mis koguses ja mis hinnaga randa jõuab. Kliendid saavad teha tellimuse ja selle eest kohe tasuda, seega jääb üle vaid kokku leppida sadam, kus kaup kliendile üle antakse. Väga lihtne ja efektiivne süsteem, mis just sobib väikestele kalaühistutele (2 kalurit).

Peter Ljungberg Rootsi Maaülikoolist tutvustas uuringut, mida teadlaste rühmitus oli läbi viinud, et välja töötada võimalikult hülgekindlaid püüniseid.

Ronneby sadamas näidati meile kalapüügi laevu ja tutvustati erinevaid püüniseid. Sadamas oli väike külmhoone, jäämasin ja kala fileerimisvõimalused.

Meie rannakaluritele see väga meeldis ja see oli näide, mida kindlasti oleks vaja meilgi juurutada.

18. mai

Hommikut alustasime lühikese matkaga, et tutvuda Skärva pargi loodusega.

Lähedal asus kohalik Ökopood. Ökopoes oli võimalus osta laias valikus erinevad ökotooteid, samas oli ka korraldatud kohaliku omatoodangu (juurvili, muud aiasaadused) turg.

„Göholm and Äggaboden“ – Kohalik toit Blekinge arhipelaagi biosfäärialal. Kohtumine ettevõtjatega Anna-Lena Franssoniga  ja Christel Hammariga.

Christel Hammar algatas projekti, et luua koostöövõrgustik piirkonna erinevate väiketootjate ja ettevõtjate vahel. Tänaseks toimib võrgustik, kus kõik turustavad kõiki, sest on aru saadud, et siin konkurentsi pole, et koos turundades saavad kõik vaid võita rohkem kliente oma teenustele-toodetele.

Lõunasöök kohalikus talupood-restoranis.

Anna-Lena peab talu, kus on 7000 kana, ta ostab kokku kohalikke juurvilju, puuvilju, aiasaadusi, liha ja kala, et seda kõike müüa oma talupoes ning pakkuda maitsvat sööki oma kodurestoranis. Neil on ka väike B&B.

Kohaliku kunstniku külastamine – Susanne Demane

Kunstnik, kes ühendab oma loomingus inimese ja looduse. On loonud atraktiivse pargi oma ateljee ümber, kus demonstreerib oma töid (maal, skulptuur, punutised, taaskasutus jne). Peab hobuseid, treenib neid ja korraldab hobuetendusi. Ta peab kohvikut, kus samuti pakutakse kohalikke maitseid.

Tagasiteel külastati hirvekasvatus aedu. Piirkonnas on Rootsi kuulsaim hirvekasvandus.

Õhtul tagasi Ronneby-Stockholm-Tallinn.

Mõtteid reisilt:

Els Ulman-Kuuskman: Tänan teid siiralt selle võimaluse ja toreda reisi  eest! Mulle avaldas muljet kohaliku kala kasutamine toitlustusasutustes ja kala müügiportaal. Meil oli plaanis teostada projekt, mille abil loodaks kaluritele elektrooniline kala jälgitavuse süsteem,,kuid seesama elektrooniline rakendus võiks tegelikult kala müügiks ka pakkuda. Igatahes minul mõte idaneb, loodan, et Heinole ja Mihklile see idee ka meeldib!

Biosfäärialadel on üks ühine mure- neid ei tunta. Uurisin oma tuttavatelt, kes suvitavad saartel ning nendele küll meenusid sildid sadamates, kuid nad ei teadnud mis see biosfääriala siiski on. Selgitasin neile pisut ja nad lubasid omal käel juurde avastada, sest neile meeldis see sissejuhatav lugu :)

Rootsis on juba väga hea algus tehtud...see arhipelaagi tee. kui Eestis ka selline tee kujundada ja siis suvine näiteks nädalane  veetee, mis ühendab kahte arhipelaagi. Näiteks võiks suvise veetee avamise ajal toimuda kohaliku toidu (kindlasti kaasata ka kalureid!!!) ja kultuuri programm, kus kahe riigi kunstnikud teevad koos näitusi ja muusikud koos kontserte.  See üritus võiks toimuda igal aastal ja üritusel saaks jagada brozüüre ja kasutada vabatahtlikke abi lühikeste loengute korraldamises(pakun end kohe vabatahlikuks). Võime ühise ajurünnaku teha kuidas juba praegu inimeste teadlikkust tõsta Eesti biosfääriala kohta! Lia võid mind koolitada ja kasutada mu vabatahtlikku panust. Ma olen piisavalt jutukas, et infot levitada :)

Heino Vipp: Kuna mina ja Els mõtleme suht ühtemoodi, siis olen nõus sellega, mida Els kirjutas. Kalurite müügiportaal ja ja ühe hoobiga ka täita ära kalapüügi- ja müügi kohustuslik osa elektroonses keskkonnas on väga hea. Kindlasti läheb projekt sügisesse taotlusvooru.

Kui me oleme kõhklevalt arvanud, kuidas sadamas ikka asi väärindamise poole pealt toimima hakkab, siis sealse näite põhjal see toimib. Ilma eriliste investeeringuteta. Kõige hädavajalikum - jäämasin ja kala fileerimise võimalused. Muidugi ka ühistegevus kohaliku toidu väärindamisel. Mis aga mulle muret teeb on see, et kuidas me omalt poolt kaluritele  biosfääri sõnumi viime, et selles on maksimaalne tulemus. Ehk siis, kuidas kalurid selle omaks võtavad. Tuleb koolitustele sisse viia vastav teave. Siin on meil kalurite esindajatel oma kohustus.

Eriliselt tahan ära mainida meeldiva seltskonna, mis koos uute teadmiste saamisega on veelgi väärtuslikum!

Me aitame Sind, Lia, ja seeläbi ka ennast!

Kuna õppereis toimus kahe riigi saarestike vahel siis siin on koostöö ja võrgustumise võimalusi päris palju. Õppereisil tutvuti justnimelt võimalike uute partneritega. Heaks näiteks võiks tuua idee, et me võiks ühendada oma rannikumarsruudid. Meie Lääne-Eesti saarte rannikul toimub samuti palju huvitavaid üritusi, mida saaks siduda Blekinge arhipelaagi üritustega ja seega luua hea pinnas erinevate valdkondade ettevõtjate võrgustumisele.

Rootsi kunstniku Susan Demane külastamisel tekkis idee Rootsi kunstnikud kokku viia Hiiumaa kunstnikega. Nimelt on Hiiumaa kunstnikel oma ühendus HiKu ja nad kasutavad oma tööde eksponeerimiseks ja müümiseks galeriid. Susan kuulis sellest ja tal tekkis kohe idee luua kontakt Hiiumaa kunstike ühendusega, et üksteist inspireerida, luua koos uusi huvitavaid kunstisündmusi ja neid vastastikku vahetada.