eesti english

Sündmused

Saarte Koostöökogu õppereis Mulli saarele Shotimaal 31. mai-6. juuni 2015

Saarte Koostöökogu õppereis Mulli saarele Šotimaal 31. Mai - 06. Juuni 2015

 Kui hiidlased Saarte Koostöökogu seltsis pühapäeval (31. Mail) Aberdeeni lennujaama (mis Šotimaal asub) jõudsid, algas kuuetunnine teekond autodel Mulli saare poole.  Aimduse Šotimaa ilust saime juba teel: mägine maa, rohkelt lambaid karjamaast muru pügamas, vaatamist väärt vaated. Majutuseks saime treilerikämpingu, kus igasse „majja“ mahtus parasjagu neljakaupa ööbima. Majutuspaiga peremees Angus Williams oli hea suhtleja ja sai  meiega üsna varsti heaks sõbraks. http://www.tobermorycaravanholidays.co.uk/

 Mull on suuruselt Šotimaa neljas saar, territoorimiga 875,35 ruutkilomeetrit. Elanikke on 3000 tuuris. https://en.wikipedia.org/wiki/Mull

1. juuni

Õppereisi kava hakkas peale esmaspäevast, kui esimeseks peatuspaigaks oli Mulli ja Iona saarte tapamaja. Üsna Hiiumaa Vaemla tootearenduskeskuse sarnase suurusega, samuti ehitatud kogukonna toel (saare vabatahtlik arendusorganisatsioon MICT – The Mull and Iova Community Trust) ja kogukonna heaks. Tapamaja töötamine saarel tagab, et kohalik elanik kasvataks nii veiseid kui lambaid kindlusega, et neid ei ole tapaks vaja kaugele vedada. See aga omakorda tagab, et piirkonna rohumaad on hooldatud ning taimesliku ja linnustiku liigirikkus säilib. Flora Corbett, tapamaja nõukogu esimees selgitas, et peale kohalike veiste ja lammaste võtavad nad vastu loomi mandrilt, aga teenust osutatakse ka seakasvatajatele ja jahimeestele, kes toovad hirvi lihastamiseks. http://www.crgp.co.uk/case_studies/475_mull-and-iona-abattoir

Teiseks kogukonna projektiks oli Garmony Hydro, vesigeneraator, mille ehitamise eesmärk oli taastuvenergia tootmise kõrval energiamüügi eest kogukonna MTÜle raha teenimine. Generaator oli valmis, aga katsetamise järgus, selle käivitamine pidi toimuma nelja päeva pärast. http://www.garmonyhydro.info/

400kW Tinck Turbine toodi Sloveeniast ja on integreeritud juhtpaneeli abil firma Kestral Controls-iga Glasgows. Richard Thorne, MICT üks direktoritest ütles, et viimasel aja on huvi aktsiamüügi vastu suurenenud kohaliku rahva seas. Eesmärgiks oli kokku saada 100 majapidamist ja hetkel oli koos juba 481,150 £, mis on rõõmustav, sest esialgne miinimumnõue oli £ 330,000.

 Garmony Hydro juurest sõitsime edasi MICT peakorterisse, majja, kus asub ettevõtluskeskus An Roth Enterprise Centre, seminarile tutvumaks MICT tegevusega. MICT ja An Roth (tõlkes „ratas“) on suunatud kogukonnateenuse arendamisele. Hetkel on üheks arendatavaks probleemiks lastehoiu tagamine peredele. Šoti valitus tagab lapsele 16 tundi nädalas lapsehooidu, millest aga ei piisa täiskohaga töötavale vanemale tööl käimiseks. Lahendust püütakse leida lapsehoidjate süsteemi välja töötamisega. http://www.mict.co.uk/index.php/

An Roth rendib välja töö- ja seminariruume, allkorrusel asub populaarne taaskasutuspood.

Pärastlõunal sõitsime Duart Castle-isse. Loss ehitati 1350 aastal, läbi sajandite elanud paremaid ja kehvemaid aegu. Vahepeal varemesse lagunenud loss ehitati praegusel kujul üles 19 sajandi keskpaigas. Praegune lord  Chief of Clan Maclean majandab/remondib lossi nii kuidas jõuab. Äriplaani osadeks on kohvik ja suveniiripood, loss on avatud külalistele ja seal korraldatakse mitmeid sündmusi (kokkutulekud, pulmad jms). Ka on loss atraktiivne filmivõteteks, mis aitab raha sisse tuua. Lord tõi näiteks, et eelmisel suvel korraldas ta kohvikus kontserte kohalike ja kaugemate artistidega, kuid külastajaid oli vähe. Hiljem kommenteeris meid saatnud Mulli turismiühenduse liige Alan Parker, et info kontsertidest ei jõudnud kordagi Mulli saare turismiveebi, mis näitab, kui tähtis on saaresisene kommunikatsioon eri osapoolte vahel. https://en.wikipedia.org/wiki/Duart_Castle

http://www.exploring-castles.com/duart_castle.html

 

2. juuni

Teisipäev algas Tobermory sadama külastusega volikogu liikme Mary Jean Devon juhtimisel. Sadamat arendav kohalik MTÜ - Tobermory Harbour Association THA loodi 1983 aastal kogukonna poolt majandamaks Mulli pealinna, Tobermory, sadamat. 30 aastaga on lihtsast abajast kujundatud kaasaegsetele vajadustele vastav sadam. Oma tegevuses on alati silmas peetud linna ja ettevõtjate vajadusi, et edendada linna majandust. Sadam võtab vastu jahte ja liinipraame, uue muuli ehitamisega valmistutakse kruiisilaevade vastu võtuks. Abaja randa on täidetud ja saadud nii lisamaad parkimisplatsi ja sadamahoone ehitamiseks, mida kasutab turismiinfopunkt, akvaarium, jahituristide teenidusruumid, ning seminari- ja kontoriruume renditakse välja. http://www.tobermoryharbour.co.uk/

Et sadamasse saabus merepäästeseltsi päästelaev, saime ka seda külastada. Päästjate valmisolek operatsioonile väljumiseks on 5 minutit, laeva kapten ja mehaanik tagavad laeva valmisoleku väljumiseks.

 Teel sadamast vallamajja seminarile saatsid meid kohaliku kooli torupillimängijad, kelle meisterlikkust oli pärjatud üle-Šotimaalistel konkurssidel.  Jõudsime siiski külastada jäätisemaja, mida peab noor naine endises sadama WC-s. Lõunat pakkus meile Mulli vallavalitsus vanast sadamahoonest ehitet kohvikus Cafe Fish http://www.thecafefish.com/

 Praegune vallamaja oli ehitatud politseimajaks, nüüd on seal valla kontorid ja suuremas saalis korraldatakse abielude registreerimist. Seminaril saime aimu mitmest Mulli saare elu huvitavast aspektist: ettekandeid tegid maheküpsise vabriku omanik Joe Reade, kellelt saime teada, et tema vabrik annab tööd 35 töötajale ning toodanguga varustatakse pea kogu Euroopat, kuid tähtsamate klientide seas on British Airlines ja Marks & Spencer. Vabrikusse said hiljem ringkäigule minna Olev Müür ja Sulvi Munk. http://www.thisismoney.co.uk/money/news/article-2234759/The-Dragons-chewed-organic-biscuits-going-M-S.html

Teine ettekanne oli kohalikult kunstiseltsilt, kes endise koolimaja taas ellu äratas ja korraldab seal kontserte ja näitusi ning peab kohvikut. Kohtusime põgusalt Gaeli keele õpetajaga, kes viib edukalt läbi interneti-keelekursusi üle kogu maailma.

 Seminari ajal esinesid meile lapsed Mulli põhikoolist koorilaulu ja pillilugudega. Saime lastega juttu ajada ja teada nende arvamust koolist ja Mulli saarest. Lapsed olid rahul, et neil on väike kool, kus suhted õpetajate ja omavahel on korras, arenguks piisavad tingimused. Keskkooli minnakse mandrile ja edasi ülikoolidesse.

 Laste jutust innustatuna saime võimaluse tutvuda koolimajaga. Õpe toimub mitmes vanuserühmas: päris pisikesed – 5-7 aastased on eraldi majatiivas, samuti kõige vanem vanuserühm -9 klass oma tiivas. Kabinetid on hästi varustatud, lapsesõbralikud. Kõige rohkem jäi ehk kriipima kunstiõpetuse hea tase ning see, et iga laps saab mitme pilli mängimise oskuse koolist kaasa. http://www.tobermory.argyll-bute.sch.uk/

 

3. juuni

Kolmapäeval sõitsime Mulli lõunaosasse. Teekond oli päris pikk, vältas üle tunni. Kotka kaitsealal asuv vaatluspunkt oli saanud LEADER toetust soojaku ehitamiseks ja vaatlusvarustuse soetamiseks, samuti tehti toetusega linnuvaatamise juhend-voldik. Kui Läänemerel sai kotkastele saatuslikuks merevee saastumine 20. Sajandi keskpaigast, siis Briti saartel on kotkaid peetud lammaste vaenlaseks ja seega kahjur-lindudeks. Viimaste aastakümnete selgitustöö ja kaitsemeetmed on siiski suutnud lindude arvukust tõsta. http://www.white-tailed-sea-eagle.co.uk/sea-eagle-hide.htm

 

Järgmiseks külastuskohaks oli Ardalanish Farm, veise ja lambakasvatusele pühendunud talu, mille juures töötas kohalikku tviidi ja kudumeid tootev villavabrik. Talu deviisiks on looduslähedus. Nägime kuidas töötab ketrus-kudumisvabrik, kuidas valmib tviid. Kui meeles on Vaemla villavabrik, siis üsna sarnane ja tuttav tuli ette. Peremees viis meid ringsõidule oma talu karjamaadele, kõige kõrgemale künka tippu, kuhu teed ei olnudki, vaid džiibid ja mägiveised kulgesid seal. Selle eest vaade mägismaale ja merele  - imetabane. http://www.ardalanish.com/

Peale vestlust talu ajaloost ja arengust siirdusime edasi Rossi piirkonda.

 Ross of Mull ajalooselts, MTÜ, on end sisse seadnud vanas veskis. Ajalooseltsi ruumides on väike näitus, renditakse välja töökohta (mida üürib kotkavaatluse giid), tehakse uurimustöid kohaliku ajaloo tutvustamiseks ja tellimustöid genealoogia alal. Seltsi inimesed olid tõelised särasilmad. http://www.romhc.org.uk/

Kohtumine kohaliku kogukonnaga toimus sundimatus õhtusöögi õhkkonnas, mille olid valmistanud ümberkaudu talude naised Creich külamajas. Jälle kord saime targemaks kohaliku algatuse tugevusest, rääkisime saare volikogu liikmega ja muigu küla eestvedajaatega: võrgustumise kohtumine kohalikega Mullachs-ist: Sandy Brunton ja  Terry Hegartyga, kes esindavad SIF ja Cllr MacDougall.  http://creichhall.co.uk/

Õhtu jätkus kohalikus pubis The Kielhttp://www.isle-of-mull.net/locations/villages/fionnphort/the-keel-row/ , kus meiega kohtuma olid tulnud kohalikud pillimehed ja lauluhuvilised. Šoti laulu armastav pubikultuur on meile ilmselt kättesaamatu, sest kuigi eestlane peab end laulurahvaks, on meil vaid väheste laulude sõnad niipalju peas, et lõpuni laulda. Siiski – hätta ei jäänud. Siin nägime ka kohaliku muusikalembese koolihariduse vilju: pea kõik pubikülalised mängisid pilli või mitut. Tõelise elamuse saime aga elukutseliste muusikute, neiu ja noormehe esinemisest.

 

4. juuni

Neljapäev algas retkega Alan Parkeri tuuliku juurde. Ettevõtlik mees, kes on elus proovinud enam kui mitut ametit ja hetkel juhib saare turismiteavet, on panustanud tuuleenergiasse ning ei kahetse. Saarel ollakse üldse loodusenergia-usku, mida nägime ka järgmises peatuskohas – Juustutalus.

Isle of Mull Cheese http://www.isleofmullcheese.co.uk/  talu on pereettevõtmine, mida juhib käbe pereema vanusega pealt 80. Ta ise ütles, et on talu tegemised juba neljale pojale üle andnud, ise toimetab vaikselt kohvikus. Taaskasutus on selles talus au sees – imetabase veranda-kohviku ehitamiseks on kasutud sadama dokkide ümberehitusest jäänud metalltarindeid, ja igal sammul kuulsime, et see või teine talu ehitus on koostatud kasutatud materjalist.

Üks poegadest on talupidamise pealik, kes vastutab piima- ja seafarmi ning juustutootmise eest. Juustu tehakse mitut sorti, meie nägime tootmistsehhi ja juustuladu. Piima saadakse talu farmist, kus lehmi on pealt 130. Piima jahutusveega soojendatakse talu noorima venna juhitava turistide majutuskoha basseinivett; kolmanda venna küpsisetalu (millest me kuulsime teisipäeval) tootmisjäägid ja juustutootmisest üle jääv vadak söödatakse sigadele, millest loomulikult peab ka midagi tegema. Nagu kuulsime, tänu saarel olevale tapamajale on võimalik toota sealihavorste, mis ei oleks rentaabel, kui tapamaja asuks kaugemal. Vanem vend on talu insener: tema ehitatud vesigeneraatorit käisime ka vaatamas. Jõe ja generaatori kõrguste vahe on 26 meetrit, mis annab piisava languse elektri tootmiseks. Elektrit kasutatakse ise ja müüakse võrku.

Pärastlõunal toimus vallamajas turismiseminar. Kuulasime ettekannet saarestiku turismikooperatiivi Argyll and the Isles Tourism Co-operative tegevusest. Töötatakse ühisturunduse nimel, osaletakse messidel ja EXPO-del, antakse välja ühisturunduseks trükiseid. http://www.exploreargyll.co.uk/

Ka saarlased ja hiidlased tutvustasid oma piirkonda, huvi edasiseks koostööks ilmselt on piisavalt.

Õhtul korraldasime vastuvõtjatele tänuõhtusöögi kohaliku veiseliha, hiiumaa leiva ja saaremaa ketšupitega. Kuna juhtumisi oli Anguse sünnipäev, omandas õhtusöök eriti südamliku õhkkonna.

5-6. juuni

Reede hommikul alustasime vihmasajus tagasisõitu mandrile, Aberdeeni poole. Reis kestis ettearvatult enam kui kuus tundi. Öö veetsime lennujaama vahetus läheduses hotellis ning laupäeva varahommikul lendasime koju.

 

Hiidlaste Koostöökogust kutsuti kaasa juhatuses Jan Ignahhi, Martin Kagadze, HKK liige Viktor Tammsaar ja tegevjuht Reet Kokovkin