eesti english

Sündmused

Hiiu ja Saarte Koostöökogude õppereis Soome 7-11. oktoober 2014

Hiidlaste Koostöökogu  ja Saarte Koostöökogu õppereis Soome, Uusikaupunki-Pyhajärvi -Ravakka-Pori-Luvia piirkonda.

Õppereisi toimumisaeg on 7-11 oktoober 2014

 

Õppereisi eesmärk oli tutvuda piirkonnas tegutsevate LEADER koostöökogudega. Nad on olnud eelmisel perioodil väga edukad just rahvusvahelise kootöö poolest. Põhja- ja Baltimaade koostööprojektide konkursil, kus meie olime võidukad Söögisellide ja Meretraditsioonide projektiga, olid piirkonna tegevusgrupid esindatud 5 võiduka projektiga, kusjuures Meretraditsioonide projektis olime Karhuseutuga koos. http://www.maainfo.ee/index.php?page=3604

 

Sisendina anti Soome poole korraldajale Jaana Mälkkile, et soovime tundma õppida LEADER ja teisi Euroopa Liidu toel tehtud projekte, eriti meretraditsioonidest, purjetamisest ja laevaehitusest, sadamatest, energiaprojekte, väikeettevõtlust, mahe- ja kohaliku toidu tootmist; lühikeste tarneahelate toimimist, ja teisi edulugusid. Kindlasti tahtsime teada, kuidas kulgeb uue strateegia protsess ja planeeritakse uut perioodi. Eesmärk oli genereerida ka mõned uued rahvusvahelise kootöö ideed. Tahtsime külastada ka kultuuri- ja ajalooväärtuslikke paiku (Uusikaupunki rahu!) ja õppida kohaliku toote turundamise nippe. Luvial, täpsemalt Laitakari sadamas, ehitati valmis ka meie halulaeva sõsarlaev Ihana.

 

Reisil osales 20 hiidlast, 7 saarlast, lisaks bussijuht ja saatja Jaana Mälkki.

 

Teisipäev 7.10.2014, kl 5.30  väljasõit hiidlastele Pritsumaja juurest Kärdlas. Saarlased ühinesid Ristil.  Kell 10.30 laev lahkub D terminaalist Tallinnas. Kell 12.30      saabumine Helsingisse, vahepeatus Turus.

Kell 18.00 saabumine Laitilale Lehtoniemis. http://lehtoniemi.laitilanseurakunta.fi

Majutuskohaks oli Laitila koguduse poolt rajatud matkakeskus, mida üldjuhul kasutab nädalavahetusel kogudus ise oma mitmesuguste sündmuste jaoks (pere-, noorte-, seltskonnalaagrid jms), aga ka koguse liikmed oma peresündmuste jaoks. Nädala sees on majutus üldiselt väiksema koormusega, selmet saab seda välja üürida bussireisijatele. Ööbimine kahestes tubades ja õhtusöök. Meiega ühineb Jaana Mälkki Karuseutu LAGist.

 

Kolmapäev 8.10.2014, kl 9.30-10.00. Uusikaupunki, Sybimar  http://www.sybimar.fi/

Firma asutati 2005, tegevuseks on toiduainetööstuse ja elektriseadmete tarned ja terviklahendused, biokütuste tootmine, toiduainetööstus, mis seisneb suletud tsükliga kalakasvanduses ja aasta lõpus valmimas salati kasvatamise kasvuhoonest.  Soome seadustega, nagu ka Eestis, peavad prügi tootjad maksma prügi utiliseerimise eest, mis on firma peamine ärikava: prügi peenestatakse, põletataks, toodetud soojusega kütetakse kalakasvatust ja oma tootmishooneid. Orgaanilistest jäätmetest toodetud söödata toidetakse kalu, kalakasvatuse jääksoojus kasutatakse kasvuhoones salati kasvatamiseks.

Jäätmed tulevad põllumajandusest, toitlustusest, puidufirmadest jne. Riigi ja EL toetud on ca 20%. Hiiumaa prügikäitleja kommentaar oli, et Hiiumaa mahud jäävad liiga väikeseks ja ei suuda sellist tööstust ülal pidada.

 

Pärast lühikest bussituur Uusikaupunkis, mida juhtis Terhi Sinisalo, jõuame Santtio külla, kohtuma toimeka külaseltsiga http://www.santtio.fi/

Küla koosneb puidust majadest, mis on ehitatud lähestikku nagu vana-Raumas. Piirkonnas kasvavat 17 liiki puitu on kasutatud ka külamaja ehitusel, mis sisekujunduselt on sarnane laevale. Traditsiooniline puidu kasutus on seltsi tegevusele suuna andnud: hoitakse elus ja väärtustatakse puidust esemete tegemise oskust; 2011 aastal valmis ja lasti vette Porkarpaat ehk suuremat sorti purjepaat, välja on antud raamatuid pudu kasutamisest ja piirkonna laevandusest. Südamelähedane alates 1999 aastast on seltsile aga roosiprojekt, mille käigus rajatakse aedu ja alleesid kohaliku loodusliku Pimpinellifolia roosi sortidest.

Külamaja kasutatakse oma külaseltsi sündmusteks ja renditakse välja, paadiga tehakse tellimusreise.

Hiidlaste huvi on teha koostööd paadiehituse alal, aga tekkis idee teha koostööd näiteks Hella-Tempa külaseltsi ja Santtio külaseltsi vahel.

 

Edasi viis tee Rauma, Unesco maailmapärandi puulinna http://www.rauma.fi/info/vanha_rauma.htm . Aeg kahjuks oli vähene, ja ilm ka sant, aga pisukese jalutuskäigu ja kohaliku mahepoe külastuse saime teha. Lõunalauas rääkis Rauma linnavalitsuse turismijuht piirkonna turundamisest. http://lounasrauma.fi/lounaslista.php

Pärastlõunal külastasime Pyhäjärvi-Instituutti  http://www.pyhajarvi-instituutti.fi/

Euras. Sihtasutus tegeleb mitmesuguste projektidega veeuuringute ja Pyhäjärvi kaitsel, ning kohaliku toidu ja lühikese tarneketi edendamise projektidega. Veeprojektidest saab nimetada piloote ja uuringuid saastekoormuse vähendamiseks, kalavarude kaitseks ja vesikonna uuringuid. Kohaliku toidu käesolevaks suuremaks projektiks on Sikses parasta http://www.siksesparasta.fi/ , mis edendab kohaliku toidu turustamist.

 

Majutus toimus Kristalliranta hostelis http://www.kristalliranta.fi/ 60-ndatel ehitatud puhkeküla Pyhäjärvi maalilisel kaldal on üle elanud nii häid kui kehvemaid aegu. Omavalitsuse eestvõttel vahetus omanik selle aasta kevadel, ja loodetakse ettevõtte uut tõusu.

Viidi läbi seminar, kus tutvusime kolme Soome KTG-de juhatuste liikmetega ja nende strateegiaga uueks perioodiks. Soomes pidid strateegiad valmis olema juba selle aasta juuniks. Meid vastu võtnud KTG eriti suuri muutusi võrreldes eelmise perioodiga ette ei näinud, keskendutakse töökohtade loomisele. Tutvustasime ka Hiiumaa ja Saarte Koootöökogu tegevusi.

Hiidlased-saarlased pakkusid kohaliku toidu õhtusööki, milleks oli kaasa võetud hiiumaa lihaveise liha, kitsejuustu ja saaremaa toidulisandeid (moosid, ketšupid). Õhtusöök õnnestus üliväga, mille tagajärjel soomlaste soov Eesti saari külastada kinnistus.

 

Neljapäeval 9.10.2014 algas varakult kohtumisega Säkylä järvepääste MTÜ-ga. http://www.pyhajarvenjarvipelastajat.fi/

Säkyläs on muude projektide hulgas läbi viidud ka kaks LEADER projekti: koolituse ja varustuse hoidmise konteiner ning paadisilla kinnitused. Mõne aasta jooksul on MTÜ suurendanud oma vetelpääste võimekust ligi 1 miljoni euroni, viies läbi erinevate projektide kaudu koolitusi ja varustust uuendades. Vabatahtlik vetelpääste on Soomes rangelt vabatahtlik, seltsi peetakse ülal annetuste, liikmemaksude ja projektidega.

 

Edasi viis tee Eura muuseumisse Naurava lohikäärme, mille tegevussuunaks on piirkonna viikingiaja ajaloo tutvustamine http://www.eura.fi/naurava/?lang=fi&siteid=esihistorian-opastuskeskus-naura-a-lohikaarme

Euras avastati teedeehituse käigus viikingite matmispaik, mis osutus Põhjamaade suurimaks omasuguste seas.  Kõige esinduslikumaks eksponaadiks on nn Emanda riietus, mis on õnnestunud reprodutseerida hästi säilinud hauapanuste eeskujul. Riietuse reproduktsiooni kandis 2001 aastal vabariigi aastapäeva pidustustel President Tarja Halonen. Originaal-leid on säilitamisel Helsinkis.

 

Sümpaatne oli külastus Paneliasse, Villa Pellava http://www.biolinpellava.fi/

Talu tegeleb õlilina kasvatamise ja tootearendusega.  Leader toetas ettevõtet turundusprojektiga. Väga huvitav oli näha, et ettevõtja on leidnud võimaluse tooraine maksimaalseks kasutamiseks: seemnetest pressitud õli müüakse värvitööstusesse, pressimisjääkidest valmistatakse koeratoitu. Pere ehitab uut palkmaja, mida uhkusega ka meile näidati.

 

Järgmine külastus viis Raine Rekikoski talusse, kus tutvusime talu õleküttesüsteemi projektiga. Põletusahi tundus algul talu vajadusteks liig suur, kuni selgus, et talu põhitootmiseks on broilerid, mille kari ulatus 150 tuhande linnuni. Kütteks kasutatakse õlgi, sest see jookseb kätte, aga ka hakkepuitu ja muid kütteaineid olenevalt aastaajast ja hinnast.      

Kokemäel, Juustolas käisime kohaliku toote ja käsitöökeskuses http://www.kokemaenkudontajavarjays.com/en-index.htm

Vana ajalooliselt väärtuslik meierei ja juustukoja hoone õnnestus ettevõtlikel käsitöölistel päästa lammutusest. Rajatakse käsitöökeskust, kus asuvad töökojad ja kauplus, ning üürikorterid. Ürituse eestvedaja Hanna Hakala-Rosu rääkis meile koostööprojektidest, kaasa arvatud mitmeaastasest käsitööliste projektist, milles osalesid Lõuna-Eesti käsitöölised ning koostööst inspireeritud tootesarjast, mis eestlaste eeskujul kasutab kohaliku rahvariide seelikutriibu elemente. Hiidlased said ideid tõrva kasutamiseks toote arendamisel.

 

Õhtul majutusime Kokemäel, Anttilan talus http://www.anttilantila.fi/

Talu toodab köögivilju ja marju ning tooteid köögiviljadest ja marjadest. Pere on talumõisas elanud pealt 100 aasta, mõis ise on palju vanem. Tooteid müüakse koha peal ja piirkonna kauplustes ja laatadel. Suveks võetakse hulgaliselt tööle abitöölisi mitmest maast, sügisel käib intensiivne mahla- ja hoidistetegu. Majutusasutusena on talu huvitav.

 

Õhtusöök toimus Ali-Ketolan talus http://www.ali-ketolantila.fi/

Talu tegeleb majutuse ja toitlustamisega nii koha peal kui välja. Hotell ja peotuba ehitati ümber vanast laudast. Hotell oli väike (8 tuba), kuid väga ilusa sisekujundusega. Sama saab öelda allkorrusel asuva peotoa kohta. Ettevõte on pereüritus, toitlustamisega tegeleb perenaine, kellele abiks käivad lapsed ja naaber.

 

Reede 10.10.2014.    

Hommikul saabusime Luviase, et tutvuda kaljas Ihana projektiga http://www.ihana.fi

Enne Ihanat ehitati viimane purjelaev Laitakari sadamas ligi 100 tagasi. Ihana ehitamisega seoses rajati elling, mis nüüd teenib kui paadiparanduse ja –hoiu koht. Ülakorrusel on väike kohvik ja suveniiripood, mis aitab laevaprojekti ülal pidada. Peamine sissetulek MTÜ-le Ihana laeva ülalpidamiseks tuleb ligi 600 liikme liikmemaksudest, annetustest, talgutööst ja laevarendist. Laevaehitus aitas tugevalt kaasa kohaliku kogukonna ja küla arengule. Lisaks laevale on aktiivne külaselts LEADER abiga rajanud tantsusaali, sauna ja muid piirkonnale vajalikke ehitisi. Arutasime koostööprojekti Ihana ja Halulaeva baasil traditsioonilise merekultuuri edendamiseks.

 

Järgmine kohtumine toimus  Ahlaisel, kohaliku jahiseltsi jahimajas eesmärgiga rääkida läbi järgmine ühisprojekt noortele. http://www.ahlams.net

Alhaise jahiseltsi huvi on õpetada noortele metsateadmisi, jahikultuuri ja kasvatada linnalastes huvi looduse vastu. Elava arutelu käigus hakkas selginema huviliste ring nii Hiiumaal kui Saaremaal.

 

Peale lõunat Ahlainen Buffet http://www.ahlaistenkievari.fi/

Külastasime Reposaari tuuleenergiaprojekti, kus kuulasime ettekannet firma Suomen Hyötytuuli Oy arendustest. Reposaaren tuulipuisto ja Opastuskeskus, Pori 

Viimaseks külastuseks nägime Soome suurimat liivaranda Yyteris http://www.yyteri.fi/

Pärast mida suundusime Pori linna. Väljaspool programmi õnnestus näha jäähokimatši Pori meeskonna koduhallis Pori ja Rauma meeskondade vahel.

 

Laupäev 11.10.2014 alustasime kojusõitu. Kell 15.30 saabumine Tallinnasse, kell 19.00 Hiidlased suunduvad Rohukülast praamiga Heltermaale. 

 

Õppereisil osalesid:

Jan Ignahhin

OÜ IX Fashion

Taisi Telvik

MTÜ  HJRS

Viktor Tammsaar

MTÜ Ajaloolised võtted

Kati Kukk

MTÜ Orjaku JK

Tiina Kaev

MTÜ Tantsumajakas

Ain Koor

Orjaku Külaselts MTÜ

Anu Pielberg

OÜ Hiiu Autotrans

Hille Kõrva

MTÜ Kuriste Haridusselts

Ly Kaups

UÜ Landless

Ain Tähiste

MTÜ Hiiumaa Militaarajalooselts

Margit Kääramees

FIE Margit Kääramees

Lembit Vainumäe

AS Leva

Linda Tikk

 MTÜ Kassari   Haridusselts

Rita Tsarjov

OÜ Simot Teenused

Kaja Vainumäe

Leva

Reet Kokovkin

HKK

Ilmi Aksli

HKK

Ester Tammis

OÜ Vetsitall

Sulvi Munk

Saarte Koostöökogu

Ivar Ansper

Saarte Koostöökogu

Angela Alliksoon

OÜ Allika Villa

Liisi Kuivjõgi

OÜ A-Orbu (siirupiemand)

Helgi Truumees

Tihel Grupp OÜ

Andres Jalakas

Leisi vallavalitsus, MTÜ Karja külaselts

Tiina Jõgi

Muhu Vallavalitsus

Ülle Näksi

Hiiu maavaliltsus

Kaja Sõrmus

Hiiu maavaliltsus

bussijuht

 

Jaana Mälkki

Saatja Karhuseutu LAG

Ulla Kallio

Saatja Ravakkaa LAG

Elina Haavisto

Saatja Pyhäjärvisutu LAG

 

Tagaside reisil nähtust ja korraldusest

 Mis oli reisi meeldajäävaim paik?

Minu jaoks oli kalakasvandus. Hästi läbimõeldud ja elluviidud äriidee. Huvitav oli linaseemne õlipressimise tehnoloogia. Kõige rohkem loodan, et jahinduse/metsanduse projekt viiakse ellu.

Kokemäki  Anttila  talu , eriti  huvitav  oli  see  kuidas vana  ja  uus  oli  kokku sobitatud. Panelia  Linaõli  tootmine  ja  uue  maja  ehitus; Santtio  külamaja

Minu jaoks kindlasti Anttila talu. Annab mõtiskleda põlvkondade järjepidevuse üle. Inimeste soovide ja võimaluste üle jätta siia maamunale oma jälg. Kogukondlikus mõttes oli  kosutav lugeda, et RAUMA kaupungi poolt kingitud paberkotikesel oli RAUMA tähtsad asjad ära toodud just sellises järjestuses: 1.oma keel; 2.palju pitsi; 3.puumajade idüll; 4.huvitav ajalugu; 5.muuseumid; 6.suurtööstus jne. RAUMA oli tõesti armas linn, tore, et Porile jäähokis ära tegid.

Pyhäjärve Instituut; Järvepääste selts; Kohalikud kibuvitsad Santtios.

Ühte on raske esile tuua. Seega: Sybimar OY  koostootmisjaam koos kalakasvatusega; Säkylä järvepääste MTÜ; Villa Pellava Biolin, õlilina tootearendus; Ahlaise kohalik jahiselts.

Sybimar OY koostootmisjaam; Säkylä järvepääste; Biolin linaseemneõli tootmine; Ahlainen jahimajandus

 Mida õppisin Soome kogemusest?

Meil on soomlastega palju sarnaseid probleeme. Otseselt midagi ei õppinud, aga igal pool kehtib reegel ole ise tubli küll siis asjad sujuvad ka.

Soomlastel  on  oskus  tootmises  kõik  ära  kasutada. Toitlustamise  korraldamist

Kogu see rannikuala  majandamine, turismus, väikeettevõtlus jms on meile sarnases looduslikus keskkonnas ja on võimalik mõõtu võtta.

Alati on tore ja inspireeriv näha-kuulata oma asja tundvaid ja pühendunud inimesi.

Õppisin, et kõik on kinni inimestes ja nende tahtmises midagi ära teha oma piirkonna hüvanguks. Unustamatu mulje jättis vabatahtlike järvepäästjate entusiasm oma kogukonna teenimisel. Hakkajad väikeettevõtjad (linaõli, marjakasvatus ja õlepõletus) olid väga sümpaatsed. Tuleb osata äri teha ja kui vaja ka toetusi küsida. Kui on väärt ettevõtmine, siis saab ka toetust.

Hea tahtmise ja huvi korral on võimalik palju korda saata.

 Millele peaks tegevusgrupi järgmise perioodil LEADER strateegias tähelepanu pöörama:

Piirkonna arengus ; - Koostöökogu kui organisatsiooni arengu kavandamisel

Külamajade majandamine ja seltside finantsvõimekuse tõstmine läbi majandustegevuse.

KK peab olema juhtiv roll piirkonna elu arendamisel.

Toetama  väikesemaid  ettevõtteid ja Fie - sid

Tööle lastega (6-12). Koostöökogu kui organisatsiooni arengu kavandamisel-kaasata noori juurde

Piirkonna arengus – vanade inimeste,  hoolt ja abi vajavate inimeste (eri vanuses) elutingimuste ja elukvaliteedi parandamine tõsta sama olulisele kohale kui on noorte ja edukate ja ettevõtlike toetamine. Toetada projekte, mis ei vastanda, vaid seovad eri põlvkondi. Toetada projekte, mis aitavad kasvada väärikaks, üksteisest hoolivaks kogukonnaks.     - Koostöökogu kui organisatsiooni arengu kavandamisel – koostöökogu võiks laiendada oma kandepinda, leides toetajaid, kellest edaspidi võiksid saada liikmed. Selleks võiks nt kord kvartalis tutvustada KTK tegevust ja tegevuse põhimõtteid, tulevikuplaane ja ideid mitte kantseliidis, vaid sisuliselt asju inimestega kohapeal arutades, ka koos asjatundlike ja/või põnevate ekspertide, külalistega . Ajamahukas? Jah. Inimesed ei tule? Miks?

 Kas/Kuhu tahaks õppereisile sõita 2015 aastal?

Ungari, Tsehhi

Lätit või  Leedut  ja  kauge  koht  oleks Iirima

Kuhugi, kus on vähe rahvast, aga suured teod. Näiteks Austria või Läti

Pole head ideed. Ei teagi, kas tahaksin.

Kui avaneb võimalus veel kaasa sõita, oleks väga tore. Kohta ei oska pakkuda, kuna ei tea, kus te juba käinud olete ja mis piirkonnad üldse kõne alla tuleksid. Šotimaa on küll üks põnev koht muidu.

Sinna kust on võimalik saada kogemusi ja pole enne käinud.

Kuidas jäite rahule reisi korraldamisega?

Reis oli hästi korraldatud, seltskond meeldiv võiks õelda isegi kena. Suur aitäh korraldajatele.

Reisikorraldus  kulges  väga  sujuvalt  ja  jäin  reisiga  väga  rahule. Eriline  tänu  Ilmile  ja  Reedale  ja  väga  meeldiv  kaaslane oli  Soome  poolt  Jaana

Ses suhtes tuleb au anda. Suured tänud nii vastuvõtjatele kui meie organisaatoritele. Bussijuht oli nati kurja näoga.

Jäin rahule, aitäh. Kahju oli ärajäänud mõttevahetusest Kristalliranta´s (?) Tore kui leiaks mingi lahenduse õhtujookide suhtes.  Aga võib-olla ongi see tänapäeva mood, et igaüks vaatab ise enda eest. PS Kas saaks kokkuvõtte tagasiside vastustest? Eelmise aastal täitsin ankeedi, kuid oleksin soovinud teada ka, mida teised arvasid.  

Reisi korraldusega jäin väga rahule. Mingeid tõrkeid ei esinenud, kava oli koostatud huvitav ja sisutihe. Paindlik suhtumine (soovijatele kavaväline jäähokimatšile piletite organiseerimine). Info liikus kogu aeg ja kiiresti. Suurepärane korraldus. Tänan.

Väga. Kõik oli super.

 

Aruande koostas Reet Kokovkin