eesti english

Sündmused

Hiiumaa Grune Wochel 2014

Osalemine Grüne Woche messil

Berliin 22-24. Veebruar 2014

 

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu esindajad Ly Kaupsi ja Reet Kokovkini viibisid lähetatusel Saksamaal, Berliinis, rahvusvahelisel toidu- ja põllumajandusmessil „Internationale Grüne Woche 2014“ esinemaks messi raames toimuval rahvusvahelisel kongressil “City – Countryside – Organic: Urban commitment for organic agriculture and food” ja esindamas Eestit messil 22. – 24. jaanuarini 2014. a.

 22. jaanuar: kl 7.20 reis Tallinn-Riia-Berliin. Saabumine Berliini Messihalli kl 12.30. Töö messi Eesti partneralal  aitamas kaasa kalakohviku korraldamisele ja propageerima maaturismi.

Õhtul osalemine Eesti saatkonna vastuvõtul

23.jaanuar: osalemine ja esinemine Messi raames toimuval rahvusvahelisel kongressil "City-Countryside-Organic: Urban commitment for agriculture and food", tutvustades Eestis läbi viidud ja Eesti osalusega mahepõllumajandust arendavaid tegevusi ja projekte, eelkõige aga kohaliku kogukonna ja lasteasutuste mahetoitlustamisega seotud tegevusi ja projekte ning osalema paneeldiskussiooni läbiviimisel.

Konverentsi päevakava:

10:00

Welcome. “Town-Country Relationship on the Way towards a New Quality”

Dr. Felix Prinz zu Löwen-stein Chair of BÖLW.

10:10

Keynote. “Cities and their Responsibility for Organic Agri-culture and Food”

Dr. Ulrich Maly President of the German Association of Cities. Ettekandest selgus, et Nürnbergi linna koolides on mahetoiduainete osakaal ca 40%.

10:30

Moderated panel.  Scopes and Obstacles: Options for Action be-tween Ambition and Reality”

Dr. Ulrich Maly Lord Mayor Nürnberg

Dr. Piero Fassino Lord Mayor Turin. Torino kutsus 2015 aastal toimuvale mahetootmise konverentsile.

Frank Jensen Lord Mayor Copenhagen. Kopenhagenis on mahetoitu propageeritud lasteasutustes tänaseks üle 30 aasta. Peale on kasvanud lapsevanemate põlvkond, kes peavad loomulikuks, et lapsed lasteasutustes toituvadki mahetoormel valmistatud toiduga.

Michaël Latz Mayor Correns (Provence). Pisike OV Prantsusmaal, kes on saavutanud lühikese tarneketi ja mahetoidu kasutamise oma piirkonnas.

Reet Kokovkin, Hiiumaa (Estonia

11:30

“New roads need networks”

Dr. Piero Fassino, Presi-dent of the Associazione Nazionale Comuni Italiani (Anci).

 

Märkmeid Mahekonverentsilt „Maa – Linn – Mahe“ (City - Countryside – Organic), mille korraldas BOWL – Bund Ökologische Lebensmittelwirtschaft

Sissejuhatus

Dr. Felix Prinz zu Löwen-stein Chair of BÖLW : Kõik inimesed söövad, mitte ainult kodudes, vaid ka restoranides, lasteasutustes, hoolekandeasutustes jne... Enamus linnatoidust tuleb maapiirkonnast, seega peame selle eest hoolt kandma. Konverentsi üheks eesmärgiks on teavitada kõrgemaid võime ja poliitikuid võimalustest maa- ja linnapiirkondade seoste leidmiseks ja nende kasutamiseks.

Ulrich Maly, Nürnbergi linnapea

Hetkel onomavaltsuses umbes 40% koolitoidust mahe.

Nürnbergis on tehtud ja tehakse palju, et mahetoit jõuaks linnainimeseni, näiteks:

-   eesmärk on võimalikult palju varustada mahetoiduga haiglaid

-   mahe lõunakarbid Nürnbergi laadal (iga-aastane, 20 000 osalejat)

-   linna ümber on palju aedasid, seega ruumi tootmisele on. Linna aiad on linna roheline ala ning oleks hea, kui seal võimalikult palju köögivilja või puuvilja kasvatataks, et nt linnaelanikud saaksid selle kaudu müüa ja osta erinevaid aiasaadusi.

-   Võrgustike toetamine on väga oluline– on mitu ühistut, nt 2035 mahetootjat koondav võrgustik Città del Bio

-   Oluline on näidata, kust toit taldrikule tuleb – mitte poest, vaid just aedadest ja taludest.

-   Eesmärk on arendada tootele väärtuse loomise ahelaid.

-   Poliitikud peaksid mõtlema välja viisi, kuidas saaks korraldada toiduringlust nii, et iga piirkond toidab ennast ise.

-   Kohalik kultuur ei koosne ainult sellest, mida saab piirkonnas teha, vaid see on kogu pakett, kuhu kuuluvad ka kohalikud väärtused ja toit.

 

Michaël Latz Mayor Correns (Provence ) Väike maheküla Prantsusmaal

Tegemist on Prantsusmaa mõistes mikrokülaga - 870 inimest, 95% piirkonnast kasutatakse mahetootmiseks. Peamine toode on vein, lisaks toodetakse teravilja, on loomakasvatus, ravimtaimed ja köögiviljad, mahemesi.

Piirkonnast lahkus 20 aastat tagasi palju inimesi, mistõttu tuldi välja uue tegutsemispõhimõttega ning praeguseks on keskmine taluniku eluiga noorem, kui see oli 25-30 aastat tagasi, samuti on majanduslik olukord piirkonnas paranenud. Külas on kool ja söökla, kus 75% pakutavast toidust on mahetoit ja nädalas on üks taimetoidupäev. Seda sööklat kasutab ka kool.

Küla poolt on vabatahtliku dokumendina vastu võetud Agenda 21, et liikuda selles suunas. See on toonud kaasa selle, et ka elanikud peavad muutuma. Ka energiatarbimine on muutunud keskkonnasäästlikuks, alates avalikest hoonetest ja lõpetades elanike käitumisega. Hoitakse ümbruskonna metsasid ning metsasaadused ostetakse elanikelt kokku.

 Külal on ka globaalne missioon, kuna külavanem ise sündis Kongos, siis soovitakse, et kool saaks loodud ka Rwandasse ja luua ka seal „maheküla“. On kogutud palju raha, et üks tootja saaks oma veini müües seda projekti toetada.

 

Frank Jensen Lord Mayor Copenhagen . Taani näide – Kopenhaageni lähedal loodud mahetootjate ühistu Organic Denmark esimees

(http://www.organicdenmark.dk)

Tegeleb mahetootmisega alates 70ndate lõpust, Organic Denmark alustas 80ndate lõpus. Alustati sellest, et pakkuda mahetooteid lasteasutustele. Võeti vastu maheseadus. Rohkem kui 20 aastat tagasi oli avalike asutuste eelarve nii väike, et ei olnud võimalik mahetooteid osta. Alustati arutelusid, kuidas muuta lasteasutuste menüüd ilma eelarvet muutmata. Toidust ollakse harjunud mõtlema kui lihast, kuid muutsime mõtlemist, et rohkem köögivilja ja vähem liha, see andis võimlause pakkuda sama eelarvega mahetoitu!

Mõned lapsed tulid selle mõttega kohe kaasa, kuid saime aru, et seal taga oli täiskasvanute suhtumine! Seega pidime jõudma ka täiskasvanuteni, et läbi nende jõuda ka laste suhtumiseni. Peab muutma kogu kontseptsiooni ja suhtumist toitu.

Kokku on selle projektiga seotud 800 lasteasutust, sh spordikoolid jm.

Omavalitsuse eesmärk oli jõuda 60%-ni mahetoitu lasteasutustes Kopenhaagenis (5 aasta tagune eesmärk), kuid kogu Kopenhaagenis on see praegu 75%!!! Seega on võimalik selline suhtumine ka kogu riigis. Lasteaiad on saavutanud mahetoidu pakkumise 90%! Oleme suutnud kasutada MAK toetusi, et see kõik toimiks! Kuidas see on võimalik? Teeme koolitusi.

Mis ei tööta? See kõik tuleks lülitada kohalikku süsteemi! Taanis töötab hetkel töögrupp, et rääkida sellest kõigest ka poliitikutele, kes teevad seadusi.

Reet Kokovkin, Hiidlaste Koostöökogu „Local ecofood to local schools“

Hiiumal ca 10 000 elanikku.

Püüame teha seda, mida Taanis tehti ca 10-15 aastat tagasi (viide eelmisele ettekandele).

Teeme palju koostööd ka teiste Läänemere saartega.

Alustasime endalt küsimuste küsimisega:

-          Kas me teame, mida meie lapsed koolis söövad sest oma päevasest toidust söövad lapsed päris suure osa koolis

-          Kas sa tead oma kooli koka nime?

-          Kas sa tead kui palju nad söövad kohalikku toitu, kust tuleb koolitoit, kui palju on kohalikku ja kui palju mahedat, kas koolid suudavad mahetoitu osta?

Alustasime 2010.a uuringuga, selgus et:

-          Ainult 11% on kohalik

-          50% kokkadest on väga kogenud, kuid siiski vajavad koolitust

-          Oli sees lünk, et kokad soovivad kohalikelt osta, kuid ei tea, kus ja kes nad on, sama oli ka tootjate pool, tahavad müüa, kuid ei tea, kes võiks olla huvitatud.

Alustasime koostööprojekti raames kokkade koolitusega.

Järgmine samm oli TNC projekt – Growing Gastronauts, mille partnerid Prantsusmaalt ja Inglismaalt.

TNC projekti tegevused:

-          Kokatunnid lastele, lastevanematele

-          Kooliaedade loomine

-          Õppereisid õpilastele

-          Kommunikatsioon koolide vahel

-          Seminarid kokkadele

-          Veebilehed

-          Kokaraamat

 

Nordic-Baltic TNC award! Koostöö jätkub 2014.aastal.

Järgmine samm: Meil on ministeeriumi projekt, õpetame koole, kuidas kasutada kohalikku ja mahetoitu lasteasutuses.

Itaalia näide – Dr Piero Fassino, Slow Food

Itaalia on pikaajaliste gastronoomiatraditsioonidega maa. Itaalia on hea mullastikuga maa, seega hea baas mahetootmiseks. Viimastel aastatel on palju tehtud toodete kvaliteedi kasvatamiseks ning toodete kvaliteedikavade arendamiseks.

Slow Food sündis Itaalias Torinos.

Alustati koolidest ja lastest ning otsustati investeerida koolitoidu kvaliteeti. Sellest aastast hakati koolides ka värsket toitu valmistama.

Samuti toimuvad tegevused lastevanematele. Hariduslik kampaania hõlmab kogu piirkonda, mitmed tegevused on suunatud sellele, et teadvustada inimesi mahetoidust ja mahekultuurist. Samuti käib töö poodide suunal, et nad müüksid oma poodides mahetooteid. Püüame toetada mahetootmist ja turustamist.

See peab olema seotud laiema strateegiaga. Oleme seotud väiksemate Itaalia linnadega. Elekter, säästlik transport, veekvaliteet...  kui tahta edendada maheliikumist, peab kogu tegevus olema suunatud keskkonnasäästlikkusele.

Itaalia korraldab mitmeid olulisi suuri sündmusi, mis on seotud mahetootmise ja tarbimisega – rahvusvaheline mahemess, biotehnoloogiamess kevadel, korraldame sündmusi, mis tõstavad teadlikkust mahedast üle kogu riigi.

Paneelarutelu kõikide esinejatega:

-          Millised on sinu ettepanekud kõrgetasemelistele poliitikutele? Reet Kokovkin: leian, et võti edukusse on inimestega rääkimine - rääkida kõikidega, kuna poliitilised otsused võetakse vastu meie poolt valitud poliitikute poolt, ka lastevanemad peavad esitama küsimusi meie poliitikutele. Seda teeme ka meie, räägime otse poliitikutega, KOViga, kes on vastutavad. Kõik kes on lühikese tarneahela liikmed, nendega räägime.

-          Taani mahetootjate esindaja – mis peab tegema tootjate poolt? On keeruline vastata, võibolla me oleme natukene teises positsioonis, kuna allume EL reeglitele, sageli nt lasteaed ei saa otse talunikult tooteid hankida. Sageli on meie tegevus pidurdunud kohaliku omavalistuse ametnike taha, kes takerduvad seadusandluse tõlgendamisse.

-          Prantsusmaa KOV – kuidas te olete olnud nii edukas oma info levitamises? On oluline omada mitmeid paralleelseid protsesse, tegutseda erinevatel tasanditel.

-          Nürnbergi linnapeale küsimus – kuidas teie olete olnud nii edukas? Me peame avalikkuse mentaliteeti muutma. Oluline on võrgustumine, et infot levitada erinevatel tasanditel ja laiemale avalikkusele, et ostetaks ja tarbitaks mahetooteid.  Muutma peab ka söömisharjumusi –  süüa laua taga istudes ja üheskoos, mitte püsti ja üksinda.

-          Itaalia  esindaja võtab kokku:  linnades on koos palju probleeme, aga ka palju  võimalusi – ülikoolid ja teadusasutused, kultuuriasutused, tarbimine on kontsentreerunud linnadesse. Tänapäeval on meil teadmine, et meil on õigus süüa head toitu.  2015.a toimub suur Slow Food konverents Città del’is.

 

Kl 11.45. Pressikonverents ajakirjanikele. Peale eelpoolmainitute osales sellel ka Toskaana piirkonna OV Greve in Chianti linnapea Alberto Bencista.

Ajakirjaniku küsimusele kõigile paneelist osavõtjatele: kuidas tegeletakse jäätmemajandusega, tõi  Reet Kokovkin näitena Kärdla koolis läbi viidud nn jäätmevõistluse: selgitati välja klass, kes kõige vähem kallas toidujäätmeid koolisööklas ämbrisse. Ämbrid kaaluti ja selgitati välja võitja.

Lõuna ja võrgustumine.

Kohtuti järgmiste inimestega:

Alberto Bencista - OV Greve in Chianti linnapea;

Christina Zuhk – Ökomarkt e.V Koolid ja mahepõllundus;

Axel Seck – Naturland e.V liige;

Steffen Reese – Naturland e.V tegevjuht (vana tuttav RV projektist, hea mõte on koostöösse kaasata, manageerib MTÜd, kus on 50 000 talunikku Saksamaalt, Aafrikast ja Indiast, annavad välja oma ausa kaubanduse märki)

Kl 18 BOLOW pidulik sündmus Messe mahehallis põllumajandusministri osavõtul. Elavat vastukaja leidis ministri kinnitus GMO mittelubamisest Saksamaale (mis seni oli ebaselge, kuna minister oli uus oma ametis). Võrgustumine.

 

24. jaanuar: kl 10.00 töö messi Eesti partneralal. Kl 16.00 lahkumine lennujaama. Kl 23.30 saabumine Tallinnasse.

 

Reet Kokovkin

Ly Kaups