eesti english

Sündmused

Õppereis Gotlandile

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu õppereis Gotlandile 15-21. september 2012

Saar, mille kohta võiks kindlalt väita: väljast väike, seest suur

Fotod ja tekst: Tiina Kaev http://fotoalbum.ee/photos/Tiinu77/sets/1321887 

Reet Kokovkin, Õie Laksberg

Sept 15  reisipäev Kärdla-Heltermaa-Tallinn-Helsinki-Turu

Sept.16  reis Turu-Stocholm-Nynashamn-Visby. Saabumine Gotlandile kl 16

Saabumine Romasse, tutvumine Roma kloostriga: Riina Noodapera.

Tsistertslaste klooster ehitati 1300 ja sai nimeks Roma Klooster. Tsistertslaste ordu mungad asutasid oma kloostreid maapiirkondades, tegelesid maaparanduse ja oli isemajandavad. Ainuke asi, mis meenutab hävinud  kloostrit on kirik. Kloostri kirik on monumentaalne ja ehitatud suurtest hästi tahutud kividest. Hoone koosneb pikihoonest koos tihedalt valvatavate väravatega hoone läänefassaadil. Portaal on sarnane teiste kirikute portaalidega ümber Gotlandi ja näitab, kuidas tsistertslased on mõjutanud kivikirikute arhitektuuri saarel. Praegu oli kloostri territooriumil asuv mõis remondis, suvel korraldatakse teatrietendusi. 

Vaatasime ringi kloostri ravimtaimeaias. Romasse on ehitutud looduslike settetiikide süsteem asula reovete puhastamiseks. On toiminud juba paarkümmend aastat ja andnud hea tulemuse: veekvaliteet on supluseks kõlblik.

Gutekorn kohaliku toidutootmise külastus: speltanisu programm. LEADER Projekt: Original cereal varieties - product and business development/ Vanade teraviljasortide kasutamine toote- ja ettevõtluse arendamises. Eesmärk on tagada vanade teraviljasortide kättesaadavus tulevikus läbi piloottalude ning paljundada teraviljasorte kuni majandusliku tasuvuseni. 130 000 Euro. Speltanisu taasavastati Gotlandil 1960-ndatel kasvamas vanadel põldudel, ning seemnepankades, muuhulgas Teravmägedel. Seeme-seemne haaval on tänaseks saadud juba tööstuslik kogus, mida saab müüa nii kasvatamiseks kui  tarbimiseks. Gutekorn on MTÜ, kes spelta uurimise ja kasvatamisega tegeleb Gotlandil. Spelta on iidne eriliselt kasulik nisuliik, mis sobib allergikutele. Pererahvas tõendas selle teravilja kasvatamise õigsust ja headust valmistoodetega. Kui millegagi võrrelda, siis veidi tumedam nisujahu, millel tugevad maitseomadused. Saarlastelegi sai kaasa haaratud mõni kilo

Majutumine Brukshotellet, Romakloster

Ööbimiskoht oli lihtne ja puhas. Kahesed toad olid sisustatud kõige hädavaalikuga. Duššid ja WC-d koridoril. Kõik oli olemas, isegi köök, kus sai vajalikku toitu külmikus hoida või veeklaase võtta. Oli ka mõnus seltsituba, mida igal õhtul aktiivselt kasutati toredateks koosviibimisteks.

Õhtusöök Klosterbrunneni pitsakohas, Romakloster

Mõnus ja soe õhtu, et jalutada kohalikku söögikohta. Oh ja kui suured portsjonid. Vähemasti pastaroog oli küll imehea, kuigi kõht oleks võinud väheke suurem olla. Koht, mis jääb meelde suurte täidetud maitsvate „saiadega“. Mis suur see suur.

Sept.17

Külastame Inspiration Gotlandi, Gotlandi turundusbürood:  Johan Granath

Gotlandi turunduseks on loodud omavalitsuse juurde firma, kes ühendab era- ja avliku sektori tegijaid, sh lennundus, praamifirma Destination Gotland, arendusüksus; välissihtturgudeks on valitud Soome, Norra ja Saksamaa; peamine finantseerija on praamifirma. Loodud on uudse ülesehitusega veebiportaal. Turunduse peasõnum paaril aastal on olnud: puhka gotlandil samuti kui välismaal, st promotakse Gotlandit läbi kohalike vaatamisväärtuste, mis on sarnased kuulsatele soojamaistele.

Samas majas on turismiinfo punkt

Külastame Visby Strand konverentsikeskust:  Helena Eriksson

Üks selline võiks Hiiumaal olla küll! Konverentsikeskus valmis 2007 aastal. Asub samas kvartalis Gotlandi ülikooli ja valla raamatukoguga. Keskuse ruumid on paindlikult ehitatud, ruume saab suuremaks-väiksemaks muuta kergelt: näiteks 20 inimese koosolekuruumist 100 inimese vajadusteks. Hoones on konverentsi-teatri saal kuni 1000 inimesele, kahel korrusel kohvikuid-banketisaal, kaks kööki, rannarestoran. Hoonet haldab Visby Strand konverentsikeskus. Parasjagu koliti rannarestorani palme (a´15000 SEK tükk) talvekorterisse

Peale lõunat ühinevad meiega tõlk Külli Bergbom ja KTG juht  Annelie Söderström

Külastame Sigsarve Lambanaha tootmist:  Lotta Carsbo Nicklasson. LEADER projekt: Leather kingdom, Silvercurle of Gotland / Naha kuningriik, Gotlandi hõbekihar.  Naha Impeeriumi võrgustik koosneb 23 väiksest maaettevõttest, mille ärieesmärk on suunatud lambanahkade  ja nahatoodete ekspordile. Loodud on uued koostöövõimalused. Projekti kaudu viiakse läbi nahaõmblemise ja disaini koolitusi. Turundus väljaspoole aitab suurendada kohaliku turu käivet. 195 000 Euro.

Lambad on kasvatatud mahedalt, kuid nahad pargitakse Bosnias. Tooteid müüaks näiteks Helsinkis Stockmanis, kuni 5000 SEK tükk. Nägime ka, kuidas töötavad lambakoerad karjaga. See oli justkui filmis, kui kaks koera karjamaale tormasid ja oma tööd tegema hakkasid. Nii lahe oli vaadata, kuidas väikese sõna peale teadsid koerad täpselt mida tegema pidid. Lambad koondusid ja tulid ühtse karjana just sinna, kus meie neid ootasime. Super!

Lambanahad oli imeilusad ja pehmed. Meile mõtlemiseks, kuidas kasu saada tootearenduskeskuse tööle asudes lambanahkadest. See on oskus, mida tasub hiidlasel minna õppima: Kuhu panna meie lammaste nahad?

Lõuna Gotlandi kõrgkoolis

Põgus pilguheit tuulepargile Näs Vindkraftspark. LEADER projekt: Powerful Näs/ Võimas Näs.  Näsi küla teeb eeluuringut, kuidas saaks üles panna kohalike elanike osakutel põhinevat tuuleturbiini. 79 790 Euro.

Külastame LEADER sadamaprojekti“Havsbastun” (Meresauna). LEADER projekt: Development of the port of Burgsvik/ Burgsviki sadama arendamine.  Sadamas tegustseb Burgsviki sadama ühendus, mis arendab vana sadamat ehitades sinna saunahoone, mis kasutab taastuvenergia lahendusi, 99 000 Euro.

Eks see sadama teema ole ju meile praegu väga lähedane. Siiski on siinne sadamaprojekti hoopis teise eesmärgiga. Eredamalt jättis mulje aga hoopis see, et projekti eestvedaja oli paar aastat tagasi Hiiumaal raamatu kirjutanud. Väga huvitav pööre meie külaskäigul ja lõpuks pälvis see raamat hoopis suuremat tähelepanu, kui sadamaprojekt :)

Näpistasime aega gotlandi käia otsimiseks. Leidsime. Siin tegime ka grupipildi

Õhtusöök restoranis Grå Gåsen, Burgsvik

Restoran on Rootsis kuulus, sest siinses stiilses villas on salvestatud populaarne telesaade armastatud esinejatega. Pererahvas kasutab toidutegemiseks valdavalt kohalikku toorainet ja mõistab sellest külastajaid teavitada

Sept.18

Lahkumine Fårö suunas, saadavad tõlk Külli Bergbom ja KTG juht  Annelie Söderström

Militaarmuuseum Tingstädes, Lars Larsson.  Leader Projekt: Gotland Military History Center in Tingstäde/ Gotlandi militaarajaloo keskus. Selts arendab kaitseajaloo keskust, mis haakub turismi ja teiste ettevõtlusaladega,  94 000 Euro.

Endisesse sõjaväelinnakusse on loodud MTÜ poolt militaarajaloo muuseum rikkaliku väljapanekuga. MTÜs on pealt 20 liikme, kes aktiivselt osalevad muuseumi töös kogudes ja restaureerides eksponaate ning tehes giiditööd. Meile anti teada, et samal õhtul korraldati muuseumis vestlusõhtu eesti metsavendadest

19. sajandi lõpuveerandil asuti looma suurejoonelist kindlustust, mis valmis I ilmasõja künnisel ja oli selleks ajaks juba moraalselt vananenud. Kindlustus oli autonoomse majandamisega, seal  asus 300 meheline üksus, ja plaaniti ka kriisi korral riigikassa kolida.

Huvitab infokild: I ilmasõja ajal kohalik naiskodukaitse kogus raha, et suurendada kaitsevõimet. Saadi kokku tohutu raha 45 000 krooni, mille eest osteti 6 kahurit.

Kindlustuse muuseumiks korraldamisel tegid seltsi liikmed üle 1000 tunni vabatahtlikku tööd.

Pildil on väljapanek laatsaretist.

Põgus külastus Fårösund Marina, külalissadam. Sadam ehitati II maailmasõja eel vesilennukite tarvis. Praegu rendib OV sadamat eraettevõtjale

Külastasime Färösundi jäätmejaama. Ilus ja korralik, prügisorteerimine on korraldatud hästi juba alates elanike kodudest.

Lõuna rahvakõrgkooli restoranis Utvakten, Fårösund. Pakub Gotlandi LEADER

Praam Faröle

Tutvume Bergmani keskusega, Fårö. LEADER projekt: Bergmancenter Fårö / Bergmani keskus Fåröl.  Projekti algusfaasis loodi eeldused Keskuse välja ehitamiseks endises koolimajas. Keskus  on elav ja dünaamilise sisuga koht tutvumaks Rootsi ühe tuntuma rezishööri loomingu ja suhetega selle saarega. 180 000 Euro.

Keskus tutvustab 5 Bergmanni filmi, mis filmitud Färöl, aga eelkõige siiski inimesi, kes filmidega ühel või teisel viisil seotud: näitlejad, puusepad, kohalikud inimesed jne. Eksponeeriti ka kohalikku külapoodi, mis ju oli saare keskuseks omal ajal. Praegu ei ole saarel ei poodi, ega ka kooli. Keskuse ühes hoones on eelkool. Keskuses on ruum töötubadeks ja väike teater.

Praam Farölt

Farö saar oli oma kiviaedade ja roomavate kadakatega kaunis ja natuke ka kodune. Kuna külastasime ka Farö kirikut ja kalmistust, siis jättis mulle sügava mulje nende komme ühishauast. See mõte meeldis mulle. 

Vaatasime üle Gotlandi ühe tuntuma vaatamisväärsuse -  kuulsad rannakaljud. Meenub esimese päeva turundusettekanne, kus Gotlandi kaljusid võrreldi Lihavõttesaare kivikujudega ja kasutati kuvandit saare turunduses

Tutvume Gotlandi trühvli ja kohaliku toidu projektiga, Tryffel of Sweden, Ljugarn: Susanne Wellin. LEADER projekt:  The development of truffle / Trüfli arendamine. Trüflitööstuse arendamine käib mitmel rindel: kultiveerimine, koerte kasvatamine ja treenimine, toortrüflite ja trüflitoodete turundamine ja müük, kogemuste vahetamine. Toetus 130 000 Euro.

Trüffel on nendele kohalikele, kelle maadel seent leidub, heaks sissetulekuallikaks. Stockholmis maksab seene kilo kuni 5000 SEKi. Selle leidmine ja kultiveerimine siiski üsna vaevarikas on. Toodi näide ühest projektist, kus seeneniidiga nakatatud 3000 istutatud tammeisitkust leiti viiendal aastal vaid üks viljakandev puualune.  Gotlandi kõrval on seent leitud ka Muhust. Kuna asume sama geoloogilise kihi servas, siis Hiiumaale võiks plaanida projekti Itaaliast või Gotlandilt erikoera toomist ja trüfli otsimist järgmises perioodis. Ehk on meilgi kuldaväärt seent?

Õhtusöök Smakrike, Ljugarn, trüflimenüü

Enamuse meie jaoks oli see esmakohtumine trüfliga. Restoran oli väärt kõiki oma tärne. Seda õhtusööki oleks võimatu sõnadega kirjelda. Võib juhtuda, et sellisel naturaalsel moel ei õnnestu kunagi trühvleid maitsta ja nuusutada ja ....

Õpetlik kogemus kaasasolnud Hiiumaa kokkadele

Sept 19

Kohtumine Gotland omavalitsuses (Gotlandi maakond). Esitlused ja arutelud OV korraldusest, saare marketingist, hariduse võimalustest, energeetikast ja ühisprojektidest. Kuidas töötab Visby Marina (sadam). Seminar viidi läbi Öseli nimelises seminariruumis.

Kogu Gotland on üks omavalitsus, mõneti erandlikus olukorras Rootsi riigis. Sealt ka jõud kogu saart arendada suurprojektidega kaasates nii riigi, Euroopa kui kohalike ettevõtjate ja MTÜ rahastst. Omavalitsus kolis mõned aastad tagasi endisesse sõjaväelinnakusse, mis peale kaasajastamist on kohaks ka paljudele saare asutustele

Saime teada, et Gotland toodab rohkem elektrit kui ta ise suudab tarbida. Käimas on vanade turbiinide välja vahetamine uute võimsamate vastu. Tegeletakse palju energiasäästuga. Kolmest suuremast Gotlandi sadamast on Visby sadam planeeritud kuni 360 m pikkuste kruiisilaevade vastuvõtmiseks, milleks ehitatakse juurde 150 meetrit kaid.

Üks asjalik ja informatiivne hommikupoolik, mis andis hea ülevaate kogu Gortlandi toimimisest.

Lõuna Restoranis Vitstjärna, mis teenindas nii OV kui teiste asutuste töötajaid.

Giidituur Visby

Vaba aeg Visby

Õhtusöök Munkkällaren

Sept 20

lahkumine Gotlandilt. Reis Visby-Stockholm-Tallinn

Sept 21

Reis Stockholm-Tallinn-Rohuküla-Kärdla.

Kõik inimesed alles ja tänulikud MTÜ Hiidlaste Koostöökogule, tänu kellele see õppereis korraldati. Jah kotitäit asju kaasa ei saanud, aga kuhjaga kogemusi, uusi unistusi küll ja küll. Oli mida uudistada, millest õppust võtta.

 

Gotland LAG tutvustus: 2007 aastal alustati uue perioodi läbirääkimisi ja strateegia koostamist, milles osalesid eelmises LEADER+ programmis osalenud ja uued partnerid. Detsembris 2007 oli strateegia valmis, mis kinnitati omavalitsuse poolt mais 2008. Gotland on 25. LEADER kohalik tegevusgrupp, kokku on Rootsis 64 tegevuspiirkonda.

Gotland LAGis on 37 liiget avalikust, era- ja vabasektorist. Juhatus koosneb 20 liikmest, kusjuures noorte esindajaid on 3, mis on enam kui eelmisel perioodil. Naiste-meeste osakaal on 45/55%. Juhatus peab ca 6 koosolekut aastas ja on otsustanud 152 projekti osas. Juhtkomitee otsustab katus-projektide osas, mida on kokku 80 (meie määruses sellist struktuuri ja meedet ei ole).

Juhatuse liikmed: Avalik sektor: Brittis Benzler, Region Gotland; Eva Gahnström, Region Gotland; Peter Bloom, Region Gotland; Erika Sandström, Gotland University; Fredrik Gunnarsson, Swedish Forrest Agency.

Erasektor: Björn Dahlström, The Rural Economy and Agricultural Societies; Per Gahnström, The Swedish Confederation for Professional Employees; Ola Lindvall, The Federation of Swedish Farmers; Lena Häglund, The Federation of Swedish Farmers; Christer Malmqvist, Swedish Federation of Business Owners; Erik Siggelin, The Federation of Swedish Farmers; Liza Vikström, Tryffels of Sweden

Vabaühendused: Johanna Björkman, Education Association in Sportsmenship; Arne Eklund, local development group; Agnetha Lindqvist, Suder church;  Birgitta Eriksson, Hart and lung association; Lennart Fredriksson, Parish and Rural Development; Åke Kahlbom, The Gotland Sport Confederation; Benon Kassanbian, The Reed Cross; Jenny Sander, Education Association in Sportsmenship.

 

Eelarve: Perioodil 2017-2013 on LAGi eelarve 10 miljonit Eurot. Seni on LAG otsuseid teinud  83% eelarvest.

Kontor asub Gotlandi keskel, töötab 4 inimest: tegevjuht, kaks nõustajat (maaelu arendajat) ja administraator.  Kontor nõustab ja toetab taotlejaid. Samuti on kontori ülesandeks väljamaksed regionaal (kohalikust)fondist, mis moodustab 30% kogu rahastusest. Ülejäänud rahastus tuleb läbi Põllumajandusameti.

Hetkel toimub projetide seire ja klientide rahulolu küsitlus. Oktoobris 2011 oli kliendi rahuloluindeks 3.8 (4 punkti skaalal). LEADER meetmest teadis 44% elanikest.

 

LAG omaprojektid:

Fishing Destination Gotland/Kalastuspiirkond Gotland Projekt koosneb kahest osast: kohalikust osast uute toodete väljatöötamiseks ja paadikalastuseks järvedel; teine osa koosneb riiklikust toetusest edendada Rootsit kui kalastussihtkohta. 56 868 Euro.

Broadband in every parish/lairiba igasse külla projekt annab stardiabi maksimaalselt 1500 eurot uute valguskaabliühenduste loomiseks. Kokku 38 taotlust on seni heaks kiidetud.

New business opportunities within EU/ uued ärivõimalused EL-s projektiga toetatakse mikroettevõtjate kontakte eri EL osades.  Iga taotleja saab kuni 5 000 Euro.

The seed (Grodden)/Seemneraha projekt töötati välja perioodi alguses, et toetada külaseltside tasuvusuuringuid. Praeguseks on 18 taotlust saanud raha, toetuse suurus kuni  2 000 Euro.

Growth/ Kasv  projekti eesmärgiks on stimuleerida uute ettevõtete, koperatiivide, uute toodete teket töökohtade loomiseks. Praeguseks on  5 taotlust saanud heakskiidu, toetuse ülempiir 3 000 Euro.

Trigger / Päästik noorteprojekt suunatus maanoortele vanuses 13-25 aastat. Eesmärk  anda noortele võimalus realiseerida ideid ja osaleda kodukoha arendamises, toetuse ülempiir 2 000 Euro.

Locally produced at Gotland/ Gotlandi kohalik toode Toidutöötlejad vajavad konkurentsivõime kasvu läbi kohaliku toote väärtustamise ja pakkumise kodutarbijale, vanurite hoolde ja lasteasutuste, 481 473 Euro

Sheep-education in world-class/lambakoolitus maailmatasemel.  Lövsta põllumajanduskeskus teeb pilootuuringut, et välja töötada lambatööstuse kontseptsioon. 68 865 Euro.

Rehabilitation in cultural and historical environment /Puhkus ajaloolis-kultuurilises keskkonnas. Gotlandi muuseum tahad tugevdada kultuurikaitseala Väte kogukonnas arendades tooteid ja teenuseid rehabilitatasiooni ja puhkuse eemärgil ajaloolises keskkonnas. 122 895 Euro.

Artificial turf on southern Gotland /Kunstmuru Lõuna-Gotlandil. Gotlandi omavalitsuse kultuuri ja vaba-aja osakond koos Gotlandi jalgpalliühendusega ehitab kunstmuru jalgpalliväljakut Hemsesse, et suurendada piirkonna ligitõmbavust. 290 000 Euro.

The project of Lergrav/  Lergravi projekt.  Rute Folklooriselts tahab süvendada Lergravi lahte, et suurendada hapniku juurdevoolu vette parandamaks noorte kalade juurdekasvu, parandada keskkonnatingimusi ja looduslikku mitmekesisust turismi edendamiseks. 224 500 Euro.

Risk reduction in the grain trade / Riskide vähendamine tervaviljakaubanduses LRF Taluselts tahab vähendada talunike hinnariske teraviljakaubanduses suurendades teadmisi teraviljaturu tingimustest ja hinnakõikumiste vähendamiseks. 40 550 Euro.

Aqua Brava Jordgumman majandusühendus tahab katsetada traditsioonilist meetodit pinnavee taseme tõstmiseks Östergarn piirkonnas. 170 000 Euro.

Hide - a "rock drama" /Hide – rock draama ABF Tööliste haridusselts tahab lavastada muusikalist draamat vanas kasjääris, mille nimeks tänapäeval on "Hide Cultural Quarry." 23 710 Euro .

 

 

Reisil osalesid:

 Mart Mõniste

Militaarajalooselts

Dan Lukas

Ajaloolised Võtted MTÜ

Heli Hahndorf

FIE

Annely Veevo

MTÜ VESTA

Jan Ignahhin

IX Fashion Trade OÜ

Viktor Tammsaar

OÜ Riburada,

Triin Jermakov

OÜ Negatiiv

Anu Pielberg

OÜ Hiiu Autotrans

Taisi Telvik

Recado Meedia OÜ

Maarja Berkmanni

MTÜ Hiiumaa Ratsaspordiklubi

Tiina Kaev

MTÜ Tantsumajakas

Helle-Mare Kõmmus

Hiiu Maakonna Tuletõrjeühing

 Tamara Alango 

MTÜ Hiiumaa jalgpall

Liili Eller

Kärdla linn

Heidi Kõmmus

RV merendusprojekt

Ly Kaups

UÜ Landless

Toomas Arbo

MTÜ Kärdla Elektrijaam

Meelis Mägi

MTÜ Hiiumaa Metsaselts

Martin Kagadze

Avangard Grupp OÜ

Lembit Vainumäe

LeVa

Aiki Maivel

Käina vald

Katrin Sarapuu

kõrgessaare

Õie Laksberg

FIE

Reet Kokovkin

HKK

Bussijuht

 

 

Tagasiside.

  1. 1.       Mis jäi enim meelde nähtud kohtadest/projektidest?

Kungsgårdeni varemed ja rekonstrueeritavad hooned, aga rohkem õue peal olev kohaliku pastorite poolt loodud turismiatraktsioon meeleparandusmajast ja kohalikust nutumüürist. Põllumajandusvaldkonnast Gutekorn ja lambanahad. See, et talupidajad ikka pingutavad, ja edukalt.

Meeldis Ingmar Bergmanni keskus – see, kuidas Bergmanni elu ja töö seal kajastatud olid, milliseid meetodeid kasutati.

Väga huvitav oli Gotlandi omavalitsuse külastus, kahju ainult et nii vähe saime seal olla. Sadamate teema väga aktuaalne ja see, kui vaimustatud nad Nord Streamist olid.

 Enim jäi meelde Gutekorn kohaliku toidutootmise külastus ning ka Militaarmuuseum.

Kuna  minule  oli esimene  kokkupuude taolise õppereisiga, siis kõik oli uus ja huvitav.  Huvitav oli lambakasvatusega  seonduv, ka trüflite kasvatamine ja see, kui kompaktselt lähenevad saare probleemidesse ja  püüavad  oma elu arendada.

Arvan, et kõik projektid ja kohad olid väärt külastamist ja tutvumist. Kõik olid üksteisest väga erinevad. Eriti hea mulje jättis mulle projekt Gotland Destination. Kuidas proovitakse koos väja töötada kogu saare promomist. Mõeldud on selle peale, kuidas muuta saart atraktiivsemaks turistile, et siia meelitada turisti. Loodud tugi saarele kolivatele inimestele, abistades töökoha, elukoha, lasteaiakoh jne leidmisel. Samuti tugisüsteem saarel alustavatele või kolivatele firmadele. Kõik see koondub ühte kohta ja jättis väga hea mulje. Kõike proovitakse teha koos ja ühise jõuna, mitte kedagi üle trumbates.

 

Konverensti hoone jättis väga hea mulje. Töötdes ise kultuuri alal, siis loomulikult tekkis väike kadedus hinge, et see on just see, mis meil puudu. See oli väga hästi läbi mõeldud nii arkitektuuriliselt kui sisult, selline multifunktsionaarne igas mõttes.

 

Väga huvitav kogemus oli Trüffliprojekt, mis andis omapärase ja väärtusliku maitseelamuse. Tegelikult oli kõik väga huvitav. Sai teada palju uut. Kohe täitsa raske on midagi väga konkreetset välja tuua, mis teistest pea-jagu üle oleks. Igast projektis oli midagi uut ja põnevat, mida meelde jätta.

 

Kui mõelda üleüldse kohtade peale , loomulikult on Gotlandil imekaunis loodus, natuke kodune ka ja ilus Visby linn, mille tänavatel tasus kindlasti üks jalutuskäik teha.

 

Väga raske on sellele  küsimusele  vastata, sest oli tegu väga huvitavalt ja mitmekesiselt kokku  pandud  kavaga. 

Minu  pingerea  algus oleks: 

Militaarmuuseum (suunanäitaja  meie kohalikule) ;

Lambakasvatus  (kripeldama jäi, et  osa villa lihtsalt hävitatakse  ja kas tõesti ei saa lõngana rakendust, samuti  hakkas  fantaasia  lendama tootevaliku laiendamise  suunas);

Gotlandi Trüfli projekt- eelkõige maitseelamus;

 

Kõige rohkem meeldis põllumajanduse areng, kohaliku toidu väärtustamine ja toodete turundus. Kõik nähtud projektid olid asjalikud. Meeldejääv oli  ka eksootiline trühvli projekt.

 

 

  1. 2.       Mida on Gotlandilt õppida?

Ilmselt haldusreformi, millest kahjuks ei jõudnud kuulda. aga kindlasti kogu valitsussüteemi. Kultuurist oleks ka palju õppida. Põllumehed ilmselt tundsid kadedust sibulate, spelta ja lammaste pärast.

Arvan et meil oleks Gotlandilt õppida eelkõige positiivset suhtumist ning koostööd erinevate asutuste vahel.

Seda,  kuidas nad oskavad/püüavad oma saart tutvustada/müüa

 

Minu meelest on eelmises punkti alguses kirjeldatu kindasti üks asi, millest oleks Hiiumaal midagi õppida. Just seda koos ühise asja nimel tegutsemist.

 

Ka konverentsihoone on koht kust oleks võimalik šnitti võtta, eriti ruumilahenduste poolest.

 

Elatumise  võtmeks  on nn ühemehefirmad , mida oli ca 75%.

 

Gotland on välja töötanud ühise turunduse saareelu edendamiseks. Nii riik, ettevõtjad, omavalitsuse töötajad kui ka MTÜ- d tegutsevad selle nimel , et luua töökohti ja saarelt lahkunud inimestele pakkuda võimalusi tagasi tulla. Samuti käib aktiivne töö, et tuua saarele inimesi mujalt  piirkondadest läbi erinevate projektide, ülikooli ja muid meetodeid kasutades.  Kuigi turismi hooaeg on ainult 3 kuud nagu meil, panustatakse sinna valdkonda suuri summasid, et seda veelgi edasi arendada, kasutades ära ka omapärast ja kaunist  loodust.

 

 

  1. 3.       Mida saaks üle võtta uue LEADER strateegia koostamisel Hiiumaa arendamiseks?

Vaadata, kas kõik valdkonnad on võrdselt kaetud.

 

Kardan et seda tuleb targematelt inimestelt küsida.

 

Kuna kokkupuuted on Leaderiga olematud, ei oska koheselt  midagi kirja panna. Pigem tuleb ennast  selles valdkonnas harida.

Arvan, et strateegia peaks olema jätkuvalt mitmepalgeline, et saakse toetada võimalikult erinevaid tegevussuundi.

 

Omavalitsuse  väljatöötatud visioon saare arengueesmärkidest -elanike  arvu suurendamine konkreetse määrani  ja põnev turundamine..

 

Energeetika areng, kohalik ressurss, kohalik toode.

 

 

  1. 4.       2015 aastal on ilmselt järgmine võimalus korraldada õppereis. Kuhu võiks minna?

Sinna on 3 aastat aega. Selle ajaga võib palju muutuda. Täna küll ei oska öelda, mis on siis aktuaalne.

Kahjuks ei oska soovitada.

 

Jään vastuse  võlgu.

 

Kuna ise oleme saareriik, siis tõenäolisemalt on kõgige kasulikum ja õpetlikum meie jaoks külastad veel mõnda saareriiki, kuna probleemid kipuvad olema ikka sarnased ja siis on hea tutvuda, kuidas teistel saartel hakkama saadakse.

 

Bornholm.

 

Piirkonda, mis oleks geograafiliselt sarnane aga siiski nii palju eriline, et oleks midagi õppida. Näiteks Sotimaa, Inglismaa vm.

 

  1. 5.       Kuidas jäite rahule õppereisi korraldusega?

Väga hästi jäin rahule. Mingeid tõrkeid ei olnud, tasakaalus olid nii umbsed ruumid kui vaba loodus. Mulle meeldis selle reisi juures mitmekesisus. Usun, et igaüks leidis enda jaoks ka selle pärli, mis tegi reisi just eriti eriliseks. Mina küll leidsin.

 

Õppereis oli korraldatud väga hästi. Nii laevasõidud, kui ka erinevad üriused ning asutuste külastused olid hästi planeeritud

 

Jäin väga  rahule

 

Minule reis väga meeldis ja kui võrrelda Rügeniga, siis oli see kindlasti palju terviklikum ja informatiivsem. Reisi programm oli väga hästi koostatud ja vaheldurikas, mille tulemusena sai väga hea ja tervikliku pildi  kogu Gotlandi elust ja selle toimimisest,  mitte ainult ülevaadet projektidest. Tähtis on just  hoomata kogu tervikut, et saada aru projektide vajalikkust ja nende mõju saare elule. Väga head olid kohtumised turismiinfo punktis ja maavalitsuses, mis olid väga informatiivsed ja huvitavad. Kuna tegu on saarega, siis on hea paralleele tõmmata meie saarega. Kogu reisile mõjus väga positiivselt eestikeelse  giidi olemasolu. Tänu sellele sai teada palju nüansse Gotlandi elust, mis kokkuvõtteks andiski ühe ja hea ja tervikliku ülevaate.

 

Rosinaks saia sees olid näpatud turismiminutid. Oli tore, et saime ka hetkeks Gotlandi kauneimaid paiku imetleda.

 

                Reis oli hästi korraldatud: huvitavad projektid, natuke huviväärtusi ja piisavalt vaba aega.          Toitlustamine oli suurepärane, mille käigus sai mitmeid ainulaadseid maitseelamusi. Isegi            hulgaliselt praamisõite ei suutnud häid emotsioone varjutada. 

 

Superhea  korraldus  - aplaus  tegevjuhtkonnale!

 

Õppereis oli väga hästi korraldatud. Õppereisilt sai tervikliku pildi Gotlandist nii loodusest, majandusest kui ka kohalikust omavalitsuse korraldusest. Kindlasti aitas kaasa eestikeelne kohalik elanik, kes pikematel ülesõitudel rääkis ka Gotlandlaste igapäeva elust, koolisüsteemist jm. Informatiivset.