eesti english

Sündmused

Õppereis Saaremaale 2012

Hiidlaste Koostöökogu õppereis Saaremaale 16-18. Mail 2012

Hiidlaste koostöökogu korraldas taas oma liikmetele õppereisi kodumaa ärksamate LEADER kogukondade tundma õppimiseks ja kogemuste vahetamiseks. Seekord Saaremaale.  

16.05.2012

Tutvumine Saaremaa majutusettevõttega  Allika Villas  http://www.allikavilla.ee/. Tegemist on Saarte Koostöökogu liikmega, tutvustab oma tegemisi ja plaane. Hommikusöök.  Perefima, kes tegeleb majutusega.

10.45- 11.45  Sinepitalu „Mustjala Mustard „ külastus, töötuba „Valmista omale sinep“ . http://mustjala-mustard.de/index.php?lang=et  Väikeettevõtte omanikeks on saksa päritolu perekond, kes Saaremaale elama tulles soovis ja plaanis olla iseendale tööandjaks. Nii sai loodud Sinepitalu, mille tegevusalaks on käsitöönduslike sinepite valmistamine. Sortiment kujuneb vastavalt aastaajale. 2011.aasta toodang oli 10000 purki ja erinevate sinepisortide arv 10-15.  2012. aprillis kiitis SKK hindamiskomisjon heaks projekti „Sinepitalu kohvik-pood“, mille raames ehitatakse väike hooajal kasutatav kingipood+ kohvik.

12.30- 13.30  Lümanda söögimaja. Käsitöömüügikoht Lümanda söögimaja õues. Lõunasöök. Söögimaja perenaine Juta Pae tutvustas söögimaja, kohalikku päritolu kingipoodi ja kohalikku kirikut, mille eest ta ise ka hoolt kannab.

14.00-15. 45 Karala Külamaja, küla, rannasadama külastus.Külategemisi ja erinevaid kogukonnale suunatuid projekte tutvustab külamaja perenaine Kaja Juulik. Kaja tutvustas meid Lümanda valla volikogu esimees Mart Maastikuga, kelle turismitaluga saime tutvuda. Samuti käisime sadamas ja merel hukkunute mälestusristi juures ning rääkisime Karala külamajas maja enda ehitamisest ja küla tegemistest. Kaja Juulik on tunnustatud kiviaia meister ja küla eestvedaja. Külal on oma traditsioonid – laadad, ühised tähtpäevade tähistamised, sõprussuhted Prantsusmaa vallaga. Anti välja isegi Eesti –Prantsuse ühislaulu raamat

16.15- 17.00  Salme muinaslaev. 2008. aastal avastati arheoloogilistel väljakaevamistel Salmel seitsmendast sajandist pärit muinaslaev. Salmel on  väga ilus sadam ning kogukonna suvine kooskäimiskoht. Salme piirkonnas tegutsevad MTÜ-d on saanud toetust suvise kooskäimiskoha parendamiseks (lava valgustus) ning 2012 aastal kiitis SKK hindamiskomisjon heaks projekti Salme muinaslaeva juurde puhkekoha väljaehitamiseks. Kohtusime Salme vallavanemaga, Kalmer Poopuuga, kes on tulihingeline arendaja, teatrimees ja valla juht juba palju aastaid. Vaatasime valla puhkeala, kus külakiik, laste mänguväljak, teatriruum; Kala-leader rahadega ehitatud sadamat ja Leader valgustusprojekti

17.30- 18.30 Kohtumine SKK, tegemiste tutvustus Niidi talus ja õhtusöök. Koit Kelder tutvustas SKK tähtsamaid projekte, milleks on külaköökide projekt ja saarte turundus. Vahetasime kogemusi hindamiskomisjoni tegevusest, piirkondliku koostööprojekti edenemisest ja tutvusime vastuvõtjatega järgmise päeva sihtkohtades.

17.05.2012

10.00- 11.00 Valmiva Saaremaa villatööstuse külastus. 2010.aastal toetas SKK projekti, millega soetatakse seadmed teenuse pakkumiseks eelkõige väikese lambakarja pidajatele. 2011 aasta lõpus külastati ja koguti igakülgset infot USA-s väikevilla vabrikutes ning sõlmiti leping villaseadmete tootjatega. Perekond Sepp võttis meid väga sõbralikult vastu ja selgitas talu toimimist

11.30- 12.10 Kaunispe rannasadama külastus. Kalur Priidi Saar haldab sadamat, valmis oli saanud Kala-leader toel uus sadamahoone kalurite puhke ja pesemisvõimalustega.

12.30-14.00  Ohessaare Tuuliku& õuekohvik  külastus. Lõunasöök. Ohessaare tuulik valmis pereema soovil ja teenib elamusturismi majutuse eemärki. Ettevõtte pakub toitlustusteenust, valmistab maiustusi müügiks. Kohtusime ettevõtjatega, ema ja tütar Mall ja Triin Kivimaaga. Pere eestvõttel on suletud Torgu koolimajast saanud külakeskus ja kogukonnaköök, mis võimaldab kohalikel toidu väikeettevõtjatel oma toodangut tunnustatud köögis valmistada

15.00 – 16.30 GoodKaarma seebitalu oma tuntud headuses võttis meid vastu, tutvustas töötamise põhimõtteid ja ajalugu, ning korraldas töötoa, kus igaüks valmistas omale seebi. Igatahes õpetlik meie käsitöölistele, kuidas toodangule lisaks pakkuda külastajale aktiivset ja huvitavat tegevust

16.45-17.30 Saksa Talupood. Tutvusime põhjalikumalt kohaliku toidu Leader projektidega Kiratsi külamaja kogukonnaköögis. Saaremaal saab tänu LEADER projektidele rääkida täna juba ca 150 kohalikust toidutootest, mida saab turustada. Maitsesime LEADER projekti toel välja töötatud kohalikust piimast toodetud jäätist.

Tagasi Kuressaarde.  Õhtul ööbimine hotellis Repo http://www.saaremaa.ee/repo/est.htm

18.05.2012

10.00- 11.00 KnowSheep lambateabekeskust Kuressaare Turuhoones. Hoones tegutseb ka  kohalikku käsitöötoidu pakkuv Turukohvik. MTÜ Saaremaa Vill eestvedaja Jaanika  tutvustab projekti. Kohtumine Fleur Sprenk-iga, kes Turuhoones peab väikest turukohvikut ja on üks Saaremaa Turundusühingu toiduprojektide  aktiivne eestvedaja.

 11.30- 12.30 Jööri Külamuuseumi kompleksi külastus

13.00- 14.15 Koplimäe Mahetalu. Näete maheteravilja töötlemiskeskust ning suveks avatavat uhket talukohvikut (mõlemad Leader). Lõuna

14.30- 15.15 Õunaaedade võrgustiku projekti tutvustus ja projekti toel uuendatud õunaaia külastus Mäe talus. Projekti eesmärk on taaselustada väiketootmine Saaremaa talude õunaaedades läbi õunaaedade uuendamise ja müügivõrgustiku arendamise

15.45- 16.45  Väinamere Uisk. Ajaloolise uisk-tüüpi purjelaeva teemapark, laevaehitus, uisukoda ja uisusaun (Koguva külas jahisadama kõrval) http://www.uisk.ee/ Saanud mitu korda Leader toetust, viimase 2011 aasta toetuse toel peaks Uisk sügisel vette lastama.

17.10- 17.30 Orissaare Käsitöödepoo. Üks ettevõtja tegi lagunenud maja korda- nüüd on käsitöö- ja kohaliku käsitöötoidu müügikoht ja kohalike inimeste kokkusaamiskoht

17.30- 18.15 Kohvipaus Orissaare kohvik- restoran Soneburg www.soneburg.ee

19.30  praamile ja tagasi Hiiumaale

Tagasiside

Hiidlaste Koostöökogu õppereis Saaremaale 16-18. Mail 2012

Hiidlaste koostöökogu korraldas taas oma liikmetele õppereisi kodumaa ärksamate LEADER kogukondade tundma õppimiseks ja kogemuste vahetamiseks. Seekord Saaremaale. 

Hea osavõtja. Sul on võimalus oma kogemusi jagada Koostöökogu liikmetele: Mida õppisid Saaremaa kogemusest? Mida saaks Hiiumaal paremini teha? Millist Eesti nurka sooviksid külastada järgmisel aastal?

1.  Mida õppisid Saaremaa kogemusest?

 

Olulised on kotaktid, mis Saaremaalt saime. Inimesi näost näkku nähes on hilisem koostöö märksa lihtsam.
Sinepitalu, Goodkaarma,  Marju ja Olev Müür on need kohad kus on hästi näha, kui vajalik on külastajale näidata tegemisi lähemalt, mitte lihtsat toodangut müüa. Siinkohal on Hiiumaal veel arenguruumi. Kogukonnaköögi külastused olid ka vajalikud, ega nende olemusest enne aru ei saa, kui oled kohapeal ära käinud ja näinud.

Käidud kohad Saaremaal jätsid väga hea mulje. Et, iga vähegi hakkaja inimene suudab ka maal hakkama saada ja oma peret toita. Müügitöö nende teenuste ja toodete puhul on algul raske aga mitte võimatu.

 

Kõik saab alguse inimestest - nende ajaressursist, isiklikust huvitatusest ja võimest-oskustest teiste mõttekaaslaste kaasamisel. Ja sellest, et ollakse valmis ise ka rahaliselt ja ajaliselt  panustama lootuses, et see tuleb hiljem kuhjaga tagasi. Kas on siis teemaks kohalik toit, käsitöö või vanade õunaaedade taastamine.
Saaremaa koostöökogu on endale võtnud üheks suunaks kohaliku toidu ja toodete arendamise ja neil on selleks olemas hea koostöövõrgustik, see on muidugi suure töö tulemus. Samas on nad täpselt niipalju meist suuremad, et seda kõike on võimalik alustada oma saarel ja sealt edasi minna väljapoole. Meie oleme selleks liiga väikesed..

 

Mina sain väga palju teada Leader`st ja tema eesmärkidest. Õppisin seda, et koos asju tehes toimivad need väga hästi. Ei ole vaja karta koostööd.

 

Ma nüüd ei tea kui palju ma sealt õppisin aga kamaluga emotsioone sain ma sealt kindlasti.
Positiivseid emotsioone tekitasid kindlasti need samad lihtsad, siirad ja samas ääretult töökad saarlased, kellega meil oli au kohtuda.
Taas leidsid kinnitust need vanad lihtsad vanasõnad: Kes teeb see jõab ja kes tahab see saab!
Pigem mõtlema panevaid (mitte ilmtingimata negatiivsed) emotsioonid tekkisid tagasiteel. Mis kuradi moodi meie siin nii ei saa!
Eelkõige käib see viimane nö turundus ühisuse osas. Igale lollile on selge, et kokkulepitud tööribal tekib sünergia vaid koos tehes.
Koostöö!!! asi, mis mulle tundub, et hiidlastel on meelest läinud või nad pole kunagi aru saanudki mida see liitsõna sätestab :)
See reis õpetas või õigemini kinnitas veel kord mulle endale seda, et siin kamaral me peame kõik, veel kord- kõik koos maha istuma,
vaidlema selgeks oma erimeelsused, unustama hetkeks isilikud vaenud ja kokku leppima, mis teed mööda me nüüd siis minema hakkame
ja kes millisest aisast kinni võtab, sest vanker on meil üks. Õnneks mulle tundeb, et need neli ratast on veel alles. (vabandan lüürilisuse pärast)

 

2.  Mida saaks Hiiumaal paremini teha?

 

Saaremaa turundusühistu koostöö näide on tegu, millest tuleks õppust võtta.  Koostööd kohaliku toidutegijate vahel tuleks elavdada.

Hiiumaal nedest projektidest võiks olla vanad õunapuu aiad. Ei oska öelda mil viisil saaks inimestesse süstida seda entusiasmi, et hakata ise millegagi tegelema.

 

Kõik saab alguse inimestest - kui on isiklik huvitatus ja soov panustada, siis arvan, et oleks kaasatulijaid ja võimalik leida meile sobilik mudel. Kindlasti tuleks mõelda kohalike olemasolevate baaside (koolide õppeklassid, sööklad) ärakasutamise peale, ei pea hakkama igasse külla ehitama kogukonnakööki, neid peab ka ülevalpidama. Kuna me oleme nii väiksed, siis tulekski olemasolevat inimressurssi, materiaaltehnilist baasi ja siin toodetavate saaduste ressurssi ära kasutada. Me võime rääkida ja soovitada, aga see peab tulema inimeste enda seest, et nad tahavad seda teha - kõik on võimalik ainult suure ja läbimõeldud töö tulemusena. Rääkimiste aeg on möödas, nüüd on vaja tegutseda või siis lüüa käega ja tödeda, et tegelikult me ei ole millekski valmis. Kui siis ainult teiste kallal vinguma, kes midagi püüavad oma oskuste ja võimaluste piires teha...

 

Hiidlastel võis olla ka mõni kogukonna köök, siis saaksid ka väikesed tootjad oma toodet turustada. Kindlast peaksid ka hiidlased rohkem koostööd tegema, siis oleks ka meil väga palju asju mille üle uhkust tunda.

 

Paremini tegemine iseenesest õhutab justkui vastandumist, kuid mitte ilmtingimatta.  Ma leian, et algatuseks me peaks samad asjad ära tegema.
Kõigepealt selgeks tegema, kes mida tahab ja need kes ühiseid asju tahavad jällegi maha istuma ja kokkuleppima.... et nüüd me teeme nii.
Töötav mudel on ju üle väina võtta. Ma ei suuda seda kordamata jätta: koostöö ja kokkulepped!!!
Mida ma kindlasti paremini saame teha, on esmapilgul väike ja paljudele kindlasti tühine, kuid asi mis õiget rada käies tõenäoliselt üsna määravaks
päeva lõpuks võib muutuda on see sama OMA MÄRK. Saarlased on valinud üsna raske tee, mida meie peaksime vältima. Läbi oma suurepäraste toodete
tarnija sõbraks teha arusaamatu kaubamärgiga, mis lõpuks peaks töötama kui kvaliteedi ja positiivse identiteedi tunnus. Seega, kui me plaanime (tõenäoliselt) sama
mudelit, siis see meie märk peaks olema oluliselt paljuütlevam, silmasõbralikum ja selgelt määratletav, et märk kui selline hakkas tööle püstitatud eesmärgil
oluliselt kiiremini ja ilma lisaselgitustea. Ma leian, et meil on see märk tegelikult juba olemas, kuid kannab hetkel väärtusetult valet ülesannet. (aga see selleks)
Mis puutub plaanitavate tegevuste detailsematesse lahendustesse, siis ma leian, et MTÜ-de ja seltsidena tegutsevate katuseoragnisatsioonide aeg on ümber saamas,
mis puudtab ühisettevõtluse arendamise, tootmise ja turunduse osas (see küll ei puuduta Koostöökogu kui sellist, mille olemus on must have MTÜ)
Aga minu sellekohase teooria lahti seletamine läheks siin liiga pikaks.
Mis nüüd puudutab Koostöökogusse, siis paljudele, nagu ma aru olen saanud, on KK-st jäänud teenimatult vale kuvand. Kindlasti on nende hulgas ka palju
põhimõttelisi irisejaid, kus neid ei ole...aga inimlik tedamatus ja paratamtud külajutud on meie väikses kogukonnas mänginud piisavat rolli, mis KK ei kaunista.
Tegelikult tuleks ette võtta ka see töö ja asjad inimestele nö selgeks rääkida. Mulle tundub, et äkki osad väga tõsiselt võtavad projektid ei ole selle kuvandi ja
eelarvanuste pärast ka komisjoni ette jõudnud. See arvamus võib olla subjektiivne aga siiski.

 

  1. 3.      Millist Eesti nurka sooviksid külastada järgmisel aastal?

 

Tartu ümbrus.

Arvan, et ka väiksemad saared võiksid olla need, kus toimub erinevate projektide kaasabil tegevusi.

 

Äkki Harjumaa, aga kuna see on suur ja lai, siis Lääne-Harjumaa?

 

Võiks külastada Setumaad

 

Arusaadavalt võiks külastada sellist nurka, kust on midagi õppida, minu pärast kasvõi uuesti Saaremaad, et näha, millisd arengud on aastaga olnud, et vältida samu kitsakohti, kui neid on olnud.
Lähivälismaa on kindlasti õpetlikum, et saada eeskujudeks teistele siin :)

Kokkuvõttes oli väga õige väljasõit.
Pean tõdeda, et paljud kes ei tulnud aga hiljem on minult sõidu kohta kuulda said, kiruvad ennast täna.
Kahju... äkki oleks paljudel neist täna hoogsamad mõtted peas kui täna.

Organiseerijatele kummardus.