eesti english

Sündmused

Õppereis Rügenile september 2011

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu ja Saarte Koostöökogu õppereis Rügeni saarele (Saksamaa) 6-11. September 2011

Õppereisi eesmärgiks oli tutvuda LEADER tegevustega Rügeni saarel ja vahetada koostöö kogemusi.

Sõidukava: 6. septembril bussiga Kärdlast ja Virtsust Klaipedasse, sealt laevaga Sassnitzisse (ööbimine laevas), kaks ja pool päeva ringsõit Rügenil. Tagasi Klaipedasse (ööbimine laevas) 10. septembril ning vahepeatusega Riias (ööbimine) 11. septembril Eestis tagasi.

 6.sept    5:30 Lahkumine õppereisile: Hiidlased kogunevad Kärdlas Pritsumaja parklas, vahepeatustega tee peal ja Heltermaal 6.30 praamile. Saarlased võtsime bussi peale Virtsus kl 9.15. Lõuna Riias restoranis Lido. Kell 20 jõudsime Klaipeda sadamasse, kust laev väljus kl 21.00. Õhtusöök, hommikusöök laevas

 7.sept      Kell 14:00 Sassnitzi saabuma pidanud laev hilines tugeva vastutuule tõttu tunni võrra, millele lisandus tunnike hilinemist sadamas toimunud tolliprotseduuride pärast. Programmist jäi välja tõhusam tutvumine Sassnitsi kalasadamaga. Sadamas võtavad hiidlasi ja saarlasi vastu Rügeni „maa- ja kala” LEADER kohaliku tegevusgrupi tegevjuht Anne Wolff ja nõustaja Maximilian Scholl.

 Kl 17.10 jõuame Jasmundi loodusparki. Retk looduspargis jäi ajapuudusel ära, kuid kõnnime Kuningatooli vaateplatvormile (118 m kõrgusel). Parki on loodud esinduslik külastuskeskus, mis pakub vaadata multimeedia show’d ja interaktiivset näitust.

Rügeni üks peamisi maavarasid on olnud kriit. Kriiti kaevandati enneaegadel rohkesti, kuid nüüd on töös üksikud kaevandused, millest ammutatud kriiti kasutatakse kosmeetika- ja keemiatööstuses. Kriidipaljandid mere ääres on aga üle Euroopa kuulus vaatamisväärsus, mille tutvustamiseks ja kaitseks on loodud Jasmundi rahvuspark. Teine rahvuspargi kaitset ja propageerimist leidev osa on pöögimetsad.

 Kell 19 jõuame Sassnitzi sadamasse, kus saame heita pilgu DDR aegsele Euroopa pikimale kaile. Kalapüük pole ka Rügenil enam sama aktiivne kui varem, sest kalavarud on suuresti vähenenud. Sadama territooriumi püütakse ümber kujundada turismi- ja aktiivse elu tarbeks. Ühendamaks linna merekaldaga, sai eelmisel aastal valmis uhke jalakäijate sild, mis üle-Saksamaaliselt arhitektuurselt tunnustatud. Kutter 4 nimelises kalabistroos, mis on kala-Leaderisse ühinenud ca 30-le ettevõtjale kogunemise ja kauba tegemise kohaks, toimub esimene kohtumine Rügeni LAG juhatuse liikmetega. Koos õhtustame.

 Ööbime hotellis Lietzow http://www.ruegen-abc.de/pension/lietzow/gaestehaus_lietzow.php

 8.sept

Saabusine Sagardisse, kus meid ootab vihmasele ilmale vaatamata giidituur läbi “Brunnenaue” pargi ja näituse. LEADER projektide abil raadati park võsast korda, ehitati jalgteed ja atraktsioonid ning koostati-teostati näitus spaa ajaloost Sagardi mõisas.

 10:30  Saabumine Glowesse, tutvume väikese kala- ja jahisadamaga. Sadam ehitati mõned aastad tagasi riigi/EL rahastuse abil (rahastus ca 5,2 MEUR). Meie oludega on Rügen sarnane – samasugune liivane kallas, mis paneb võitlema hoovustega, et hoida sadamat töökorras.

 Kell 12:00 saabume Bisdamitzi mahetalusse. http://www.hofgut-bisdamitz.de/. LEADER II projekt katab restorani ja kaupluse rajamise, kogu talu on jagatud 3-4 tegevuse vahel, millest mitmed on erinevatest fondidest ka toetust saanud: peale restorani ja kaupluse on veel juustutöökoda, loomakasvatus, mahetalu tutvustamine ehk turismiteenus ja töötute rehabiliteerimine. Talu ise on aegade jooksu olnud kirikumõis – seda isegi DDR aegadel, siis müüdud erakätese, vahetanud tegutsemise suundi ja viimaks tegutseb mahetaluna.  

 Peale lõunat jõuame Prorasse, mis loodi rannikuäärseks puhkebaasiks natsi-Saksa ajal. Ainulaadne, isegi võiks öelda õõvastav massiturismi kompleks ehitati 1936-1939 kui organisatsiooni Kraft durch Freude (KdF -  Tegevus läbi lusti) projekt. Kõik kaheksa korpust on identsed, kokku on kompleks 4,5 km pikk, kavandatud 20 000 puhkajale. Kõigi tubade aknad on planeeritud mere poole. Peale Prora kavatseti selliseid komplekse veel kolm piki Läänemere rannikut Saksamaale ja Hollandisse. Ehitust ei kasutatud kunagi eesmärgipäraselt, st noorte puhkusehostelina, sest sõda tuli vahele. Sõja ajal kasutati hoonet hospitalina, peale sõda DDR sõjaväe tarbeks. Meie tutvusime giidituuri jooksul blokiga 5. Bloki ühes otsas asub renoveeritud noortehostel, ülejäänud blokid on erakätesse müüdud, kuid investeeringute puudusel kasutuseta ja varisemisohtlikud. LEADER projekti abil rajati 10 aastat tagasi piki rannikut vaatepaikadesse tutvustavad sildid (ca 120 tükki).

 17:00    saabumine Sellini, tutvusime käimasoleva LEADER projektiga “Ajalooline merekodu”. Projekti käivitanud MTÜ on loonud veel mitmeid muuseume, Sellini on LEADER poolt heaks kiidetud muuseumiga samale krundile ajaloolise suitsuahju ehitamise projekt. Majas asetseb esinduslik näitus meremeeste poolt piirkonda toodud kallisvarast (portselan, hõbe jms), teisel korrusel piirkonna geoloogiline ja ajalooline ekspositsioon.  

 18:00   hommikusöögi ruumis hotellis Lietzow, saare ühtse matka ja jalgrattta marsruudi esitlus, LAG Rügen esitlus (15 min), LAG Hiiuma esitlus (15 min), LAG Saaremaa esitlus (15 min).

Hiiumaa esitluse tegi Anu Pielberg, kes muuhulgas näitas lühifilmi Hiiumaa LEADER projektidest.

 Samal ajal:

Hiiumaa näituse avamine Bergenis. Näitus pandi üles kiriku kõrval asuvas Bergeni muuseumi kolmanda korruse saalis. Avamisel mängiti pilli ja peeti kõnesid, hiljem mekiti Hiiu Tootmise poolt kaasa toodud leiba ja kahte sorti küpsiseid. Näituse koostas ja kujundas Ott Lambing, korraldas Ermo Mäeots, näitusega seotud trükised (plakatid, kataloogid, sildid) teostas Recado Meedia, toetasid B7, Hiiu Maavalitsus, Kultuurkapital, Kärdla linn ja Hiidlaste Koostöökogu.

Hiiumaa foto- ja maalinäitusel „Lilleke meres” osaleb 12 autorit 27 taiesega aastatest 2005-2011. Eksponeeritud on 10 fototrükki kolmelt fotokunstnikult ja 17 maali (õli, akrüül) üheksalt kunstnikult: Liia Lüdig-Algvere, Voldemar Jõeleht, Anton Kaljula, Toomas Kokovkin. Eve Käärik, Ott Lambing, Tiit Leito, Aadi Pall, Märt Rannast, Merike Ennola-Saimre, Tuuli Tammla, Tapio Vares. Kõik kunstnikud, nii harrastus- kui professionaalsed loojad, elavad ja töötavad Hiiumaal.

Jaanuaris 2012 saab näitust vaadata Hiiumaal, Kärdla Kultuurikeskuses.

 9.sept

 10.00 Saabumine Rothenkirchenisse, kus toimus visiit põllumajandusfirma biogaasi tehasesse. Projekt on osa suuremast arengukavast Bioenergia Rügeni saarele. Hiidlastele ja saarlastele pakub projekt huvi seetõttu, et Saaremaa analoog juba töötab, hiidlased koguvad kogemusi, et sarnane projekt algatada IslandPact projekti raames. Biogaasi saadakse peamiselt maisisilo kääritades sellele sõnnikut lisades. Gaas toimetatakse Bergenisse, kus seda kasutatakse majapidamistes.

 12:30 saabumine Dreschvitzi tutvumaks LEADER projektiga “Rügeni vabakool” ehituste rehabilitatsioon CO2 neutraalseks. Kavasolevat maja juba ehitatakse, aga pealt alumüüride veel miskit näha ei olnud. Kool ise on 120 õpilase ja ca 20 õpetajaga erakool, mis töötab oma õppekavaga kuue klassi jaoks. Lapsed paistsid õnnelikud ja toimekad. Siin saime ka lõunat süüa, suuresti kohaliku toidu baasil valmistatud.

 15:00 Jõudsime Bergenisse, Rügeni pealinna, et osa saada messist RÜGANA. Rügeni "kohaliku toidu programmi" tutvustas meile LAG juhatuse liige, ühtlasi kohalikku toodet edendava seltsi juhatuse liige. RÜGANA-l oli üleval kaks suurt telki – üks toidu, teine kohaliku tööstustoodangu esitlemiseks. Lisaks oli veel väiksemaid telke lähitänavatel. Rüganal oli esindatud ka B7 lett, kus sai maitsta Gotlandil ja Hiiumaal valmistatud moose ja Hiiu Tootmise küpsiseid ja leiba. Jagasime Hiiumaad ja LEADER-it tutvustavaid trükiseid. Rügana koos Hiiumaa esitlusega jäi meie lahkudes veel laupäeval ja pühapäeval kestma.

 Kl 17 lahkus osa delegatsioonist Lauterbachi väikesadamat uudistama. Sadama arendaja tutvustas oma tegemisi. Sadama majutus- ja teenindus pakub aastaringset tööd ca 40 töötajale. Pakutakse kvaliteetmajutust vaimajades, täisteenust paadi hoolduseks ja kaasnevaid teenuseid (nt lastehoidu). Majad on broneeritud kuni 2013 aasta lõpuni juba. Teel sadamasse heideti pilk ka tagurpidi majale – laste lõbustuspargi atraktsioonile.

 19:00 Lahkumine Bergenist Sassnitsisse, et jõuda laevale Klaipedasse.

 10.sept.

16.00  Saabumine Klaipedasse, reis läbi Leedu vahepeatusega Ristimäel. Reis jätkub Lätis, kus jõuame kl 21.30 Riiga. õhtusöök ja ööbimine Riias hotellis Tomo

 11.sept

8.30 Lahkumine Riiast kodu poole.

 Fotod: Reet Kokovkin, Tiina Kaev, Mart Mõniste, Terje Aus 

Info: Reet Kokovkin +372 51 78 597

TAGASISIDE reisil osalenutelt

loe lisaks: http://rugenil.blogspot.com/