eesti english

Uudised

 

<< <  Lehekülg 1/90  > >>

18.04.2018

Tulevase Biosfääri programmialade koostööprojekti esindajad Ilmi ja Christina kohtusid Hispaanias Merendusfondi seminaril "Kalandusfondi kohalikud tegevusgrupid ja kohalik ressurss". Seminar viidi läbi Vigo linnas 13-16. märtsil. Ürituse organiseeris kalanduse algatusgruppe ühendav organisatsioon Farnet, kuid kuna paljudes riikides on kalanduse tegevusgrupid ja LEADER tegevusgrupid ühinenud, siis oli see suurepärane võimalus kohtuda oma Euroopa kolleegidega ja planeerida edasist koostööd. Konverentsi teemad kattusid suures osas meie koostööprojekti sisuliste põhimõtetega: kestliku majandamise teadlikkuse tõstmine, looduse ja inimese kasuliku arengu planeerimine. Töötubades käsitleti alateemadena ressursside kasutamise juhtimist kohaliku tasandi koostöös, Natura 2000 aladel ja erinevatel kaitsealadel, säästliku majandamisega tegelevate ettevõtete sertifitseerimist ja hilisemat monitoorimist. 

16.04.2018
Seekord siis on Eesti nende kaheksa riigi seas kahekümnekaheksast, kes ei rakenda nn multifone kohaliku elu arengu toetamisel. Paraku. Selleks programmperioodiks 2014-2020 on nn multifondid lähenemisega liitunud juba 20 liikmesriiki. 8 riiki (Belgia, Küpros, Eesti, Horvaatia, Iirimaa, Malta, Luxemburg, Holland) otsustasid sel perioodil multifondid lähenemist mitte kasutada, nende hulgas Eesti. Teiste fondide (Sotsiaal- ja Regionaalarengufond) panus LEADER meetodi kaudu maapiirkondade arengusse on sel perioodil juba ligikaudu 20%, osades riikides on tänu edukatele läbirääkimistele saavutatud teiste fondide kaasatus ligi 50% (Tšehhi, Portugal, Ungari, Slovakkia), mis kokkuvõttes tähendab mitmekülgsemaid võimalusi maapiirkondade arendamiseks. Multifondid lähenemise kasutusele võtmine eeldab poliitilist tahet riiklikul tasandil, kogukonna juhitud kohaliku arengu väärtustamist ja selle tugevuste mõistmist ning head koostööd erinevate ministeeriumite vahel. Euroopa Komisjoni ametlik seisukoht on lõhkuda piirid erinevate fondide vahel ning seeläbi suurendada sünergiat, efektiivsust ja sidusust kohalikul kui ka regionaalsel tasandil. Euroopa Komisjon on seega kindel, et kohalik rahvas teab paremini, kuida oma elu arendada, ning mitte ainult Põllumajandusfond ei pea olema selleks rahastusvahendiks, millega elu maal edukaks tehakse. Loodame, et Eesti riik seda samuti mõistab.
13.04.2018

OÜ Korrashoid tegi toetustaotluse Hiidlaste Koostöökogu 2017. aasta ettevõtete investeeringu meetmesse, et uuendada seadmete parki. "Väikeettevõttel on väga keeruline iseseisvalt selliste väljaminekutega toime tulla, seepärast soovisime kasutada võimalust saada Leader programmist osaliselt nende kulude hüvitamist", ütles perefirma üks omanikest Kairi Kõrm. "Soetatavate seadmetega suudame oma klientidele pakkuda uudsemaid ja kvaliteetsemaid puhastuslahendusi ning muuta meie töö efektiivsemaks". Soetuseks valiti i-Mob ja aknapesusüsteem, millega saa puhastada kõrgemal asuvaid aknaid, aga saab ka väga hästi näiteks päikesepaneele puhastada. "Teleskoop aknapesusüsteemidega on võimalik pakkuda oma klientidele soodsamaid teenuseid ja tõsta ettevõtte kasumlikkust. Ära jäävad tõstukite rentimisega seotud kulud. Tööturvalisuse seisukohalt on teleskoop aknapesu süsteem oluliselt ohutum kui töötamine redelitel," lisas Kairi.

  Ungeri aknapesusüsteem

10.04.2018

Kuressaare Ametikool koostöös Saare Arenduskeskuse ja sihtasutusega Saaremaa Turism korraldas 28.03.2018 rahvusvahelise turismikonverentsi „Möni Möte? / Any Idea?“. Konverentsi eesmärgiks oli ideede genereerimine uute turismitoodete arendamiseks. Läbi eri rahvusest ja elukogemusega esinejate vaatenurga saadi selgemaks, mida peaksime rõhutama ja mida võiksime teha üheskoos, et olla edukamad. Hiidlasi osales üritusel üksjagu, nende seas ka Hiidlaste Koostöökogu juhatuse liige Margit Kääramees. "Saari tuleb väljapoole Eestit turundada koos", ütles Margit. "Seda on aastaid tehtud ja tuleb kindlasti jõulisemalt jätkata". "Saarte turismiklaster oleks selle nimi ja klastrina peaksid meie turismiettevõtted koos toimetama", lisas ka Ly Kaups innustudes Ida-Viru turismiklastri eduloost. "Mõttekas oleks ühendus Lääne-Eesti turism reformida saarte turismiklastriks", kinnitas Ly. 
Konverentsi avaettekande tegi Christiane Keller, staažikas väikehotellipidaja Ida-Prantsusmaalt. Asdis Vatnsdal rääkis arengutest turismisektoris majanduskriisist toibunud Islandil. Konverentsi teises plokis kuulati Volker Röverilt teemal, mis köidab sakslasi Saaremaal. Kohaliku toidu väärtustamisest rääkis belglasest Olde Hansa peakokk Emmanuel Wille ja Ida-Viru turismitegijate koostööst Ida-Viru Ettevõtluskeskuse turismikoordinaator Kadri Jalonenilt.

Fotol. Hiiumaa esindajad konverentsil

10.04.2018
Head Interreg Euroopa programmi huvilised ja toetuse taotlejad! 13. aprill, algusega kell 10.00 Pariisi aja järgi toimub Interreg Euroopa programmi infopäev taotlejatele. Infopäev kestab kaks tundi, on veebipõhine ning toimub inglise keeles. Infopäev kantakse üle programmi veebilehel ja Facebookis. Infopäevale tuleb registreerida programmi veebilehe kaudu (vt. allpool on välja toodud ja link registreerimislehele). Lisaks on võimalik programmi veebilehel kaudu registreerida konsultatsioonile, et saada esialgne hinnang oma projektiidee sobivuse kohta programmist rahastamiseks. Kasutage kindlasti seda võimalust!
01.04.2018

Saarte Koostöökogu viis hiljuti LEADER meetme toel läbi laevaliikluse uuringu suunal Mõntu-Venspils ja Roomassaare-Riia, mille eesmärgiks oli kaaluda laevaliikluse taastamist naaberriik Lätiga, nii nagu me mäletame aastate tagant. Uuringu tulemused olid positiivselt julgustavad: operaatori kasumiks arvutati kaheksandal aastal kuni 78 000 eurot. Et Mõntu-Venspilsi liinile plaaniti Kihnu Veeteede parvlaeva Reet, siis võib arvata, et suurema aluse puhul ja riikide pealinnade vahel saavutatakse veelgi parem tulemus. Meile teada olevalt plaanibki Tallinna Sadam koostöös Tallinkiga ise opereerima hakata Riia suunal. Selleks viidi läbi täiendav sõltumatu uuring, mis näitas, et ei Roomasaarest ega Mõntust pole üldse mõtet läbi sõita, vaid luuakse uus liin Tallinn-Heltermaa-Riia, millel hakkab sõitma parvlaev Regula. Regula on juba läbinud vajalikud ümberehitused ja katsetused Riia sadamas. Tallinkil on veel kavas planeerida liin Stockholm – Marienhamn – Kalana –Riia, millele ennustatakse samuti head täituvust.

Hiidlasi peaks rõõmustama selle kava juures, et Heltermaa sadama juurde kuuluv Rukki kanal süvendatakse lõpuks ometi kruiisilaevadele sobivasse sügavusse. Samuti on lähiajal loota Kalana sadama riigistamist ja selle kruiisikõlblikuks ehitamist.

Pildil: Kruiisilaevaks ümber ehitatud Regula katsetab Riia sadamas aparelli

29.03.2018
MTÜ Hiidlaste Koostöökogu juhatus kinnitas 26. märtsil LEADER toetuseks esitatud taotluste hindamistulemused. 

Meetmesse 3. Uuenduslik kogukond kinnitati järgmised toetused:

Eesti tantsu-ja tsirkuseteraapia liit "Luidja Tsirkusetalu residentuur" 17911,8 eurot
Hiiumaa Jooksugrupp "Spordialane teadlikkus noortele ja täiskasvanutele" 13172,4
Hiiumaa Vallavalitsus "Hiiumaa lairibavõrgu arendamise uuring" 10 558,08
OÜ Kirsi Maitsed "Väetoidud kohalikest taimedest - teemapäevad ja praktilised töötoad" 6 300,00
SA Hiiumaa Arenduskeskus E-turunduse arenguprogramm Hiiumaa ettevõtjatele 7 213,80

Meetmesse 4.  Arengukoostöö kinnitati järgmised toetused:

MTÜ Hiiumaa Turismiliit "Hiiumaa esindamine turismimessidel 2019-2020" 31 635,60 EUR
MTÜ Kärdla Kohvikutepäev "Hiiumaa kohvikutepäevad kui Hiiumaa silmapaistvaim turundussündmus" 19 833,12 EUR
MTÜ Soonlepa Arenduskeskus "Soonlepa karjamõis – Hiiumaa kultuurigurmee" 7 914,09 EUR
SA Hiiumaa Arenduskeskus "Hiiumaa strateegiline turundamine" 30 617,19 EUR (osaline toetus)

19.03.2018

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond ja Kalanduse teabekeskus koostöös Leedu, Läti, Poola, Rootsi ja Soome maaeluvõrgustiku üksustega korraldavad ühise konkursi Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) vahenditest toetust saanud projektidest. Eesti kuulutas välja konkursi leidmaks koostöö- või ühisprojekte! Projekte sai esitada ajavahemikus 06.-28. veebruar 2018.

Eesti projektide hindamine toimus 01.-12. märts 2018. Hindamiskomisjon koosseisus: Karolin Lillemäe (Maaeluministeeriumi); Andrus Rahnu (Põllumajandusuuringute Keskus); Vivia Aunapuu-Lents (Euroopa Maaelu Arengu Võrgustik); Erko Veltson ja Jaak-Velori Sadul (Kalanduse teabekeskus); Reve Lambur, Konstantin Mihhejev, Ester Valdvee, Meeri Maastik, Helene Kõiv ja Ave Bremse (PMK maaelu võrgustikutöö osakond)

Eesti eelvoorust valiti välja kolm projekti, mis konkureerivad teiste korraldavate maade projektidega.

· Elu kahe maailma piiril

· Kalapood “Kala ja võrk”, kala väiketöötlemine ja võrgutootmine

· Ühistegevuse teadmussiirde pikaajaline programm

Rahvusvahelise konkursi võitjad kuulutatakse välja Rootsi Külade Maapäeval, mis toimub Örnsköldsvik’is, 19. mail 2018 toimuval pidulikul Auhinnagaalal.

14.03.2018

Keskkonnaamet ja Kalanduse Teabekeskus kutsuvad kõiki huvilisi BIOSFÄÄRIPÄEVALE 27. märtsil Kuressaare Meremajanduse Keskusesse (Tallinna 19, Kuressaare), et koos arutada kuidas muutused Läänemeres mõjutavad rannarahva igapäevaelu. Arutelule annavad suuna ja aitavad kaasa: UNESCO saartest ja biosfääri programmist kiiresti muutuvas maailmas – UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni nõukoja liige geograafiadoktor Toomas Kokovkin; Põhiettekanne: Kliimamuutuste peegeldused Eesti rannavetes – Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere; Minevikust tulevikku: Läänemere kliimamuutused, võõrliigid ja kalandus - Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi merebioloogia osakonna juhtivteadur Henn Ojaveer; Kalade eluolust Läänemeres - Eesti Maaülikooli vanemteadur Arvo Tuvikene. 

Hiidlaste osalemine on eriti vajalik, sest Hiiumaa integreeritud arengustrateegia 2014-2020 on suunatud Lääne-Eesti saarestiku biosfääriala programmi täitmisele. 

09.03.2018

7. märtsil 2018. a toimus Maaeluministeeriumi suures saalis teadlase loengusarja „Teadlase vaade kogukonna juhitud arengule“ 6 loeng teemal „Maaelu kuvand - milline see on? Kas ja kuidas saame seda muuta?“. Maaeluvõrgustiku veebilehel http://maainfo.ee/index.php?id=5598&page=3394& on OÜ Geomedia doktorant Bianka Plüschke-Altofi ettekanne.

Maainfo tegi loengust ja sellele järgnenud arutelust ka video, mida saab vaadata YouTube lingilt https://youtu.be/DQZldpzOYa0