eesti english

Uudised

 

<< <  Lehekülg 1/96  > >>

13.06.2019

Kutse

Hiidlaste Koostöökogu üldkoosolek toimub 17.06.2019 algusega kl 16.45 Hiiumaa Vallavolikogu saalis Keskväljak 5 Kärdla. Kvoorumi puudumisel viia üldkoosolek läbi algusega kl 17.00 vastavalt ühingu põhikirja p 5. 5.  

Päevakord:

  1. Üldkoosoleku mandaat, päevakorra, koosoleku esimehe ja protokollija kinnitamine
  2. Häältelugemise komisjoni valimine
  3. 2019 rakenduskava muutmine
  4. Arutelu meede 4 taotlejagruppide laiendamiseks läbi strateegia muutmise
  5. Muud küsimused

Sven Kriggulson

juhatuse esimees

10.06.2019

Hiidlaste Koostöökogu korraldab jälle Jaanipäeva Lihalaada Orjaku sadamas 21. juunil kl 12-16.

Kõike jaanipäevaks vajalikku - liha ja lihakõrvane, kala, leib, sai, pirukas, juurikad, joogid, magus, saunaks vajalik - on võimalik müüa. Jaanipäevalised - tulge kohale! Kaire Vannas pakub lambaliha ja loomulikult ka kitsepiima tooteid; Maiu Aasma kastmed, salatid lihatoitude juurde; Hiiu Gourmet toob maitsesoolad ja sinepid; Heli Hahndorf, ehk OÜ Tahe - jaanipäeva sauna jaoks seebid ja kosmeetika, limonaadid; Hiiumaa COOP toob oma rikkaliku sortimendi; Kipperikala OÜ Läänemaalt toob mitut sorti suitsukala; Lemmena Mesindustalu toob mett; Vetsitallilt suitsukala, suitsuliha, suitsukana; Õie toob kohale oma lehmakommid; Ivo Lõpe Pilderi OÜ on kohal lihatoodetega. Hiiumaist käsitööd (saunalinad, käterätid jm tarvilik) tuleb Pitsu poest.

Ootame lisaks müüjaid, registreerida saab info@kogu.hiiumaa.ee või telefonil 5178597.

Laadarahvas saab targemaks mitmete töötubades osaledes. Töötoad on järgmised: Kirsimaitsed õpetavad väetaimede väge; Jääk ja Praak õpetavad prügi sorteerima ja mis sellest teha saab; Kassari Puhkekeskus õpetab lihavalmistamise tarkust.

Pakume laadasööki ja jooki ja meelelahutust.

07.06.2019

Maaeluministri 23.10.2015 määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ § 30 lg 1 punkt 3 kohaselt on abikõlblikud kulud projektitoetuse taotlemise korral masina, seadme, sisseseade või muu põhivara ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud, sealhulgas patendi, litsentsi, autoriõiguse ja kaubamärgi omandamise kulud.

Sama määruse § 42 lg 7 punkt 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud säilitama ja kasutama sihipäraselt projektitoetuse eest ostetud investeeringuobjekti vähemalt kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest juhul, kui projektitoetuse saaja on VKE, ning vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui projektitoetuse saaja ei ole VKE või kui projektitoetuse saaja on VKE ja projektitoetuse eest ehitati uue põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrk.

 Seega juhime tähelepanu, et määrusest tulenevalt ei saa toetada selliseid investeeringuid, mis ei ole oma olemuselt põhivara s.t mis ei ole või mida tavamajanduse olukorras (nt kui toetust ei taotleta) ei võeta raamatupidamises põhivarana arvele. Selle hindamiseks, kas tegemist on muu põhivaraga või mitte, oleme valmis teinud abistava juhendi, mida me ka menetluses kasutama hakkame. Seega muu põhivara  abikõlblikkuse hindamisel hakkame lähtume e-kirjale manusena kaasa pandud juhendist ja investeeringute puhul hakkame küsima raamatupidamise sisekorraeeskirja tuvastamaks põhivara arvele võtmise põhimõtteid ja piirmäära. Loomulikult on abiks, kui taotleja selle info kohe taotlemisel esitab. Vajadusel peab taotleja suutma ära põhjendada, kuidas on põhivara arvele võtmine kooskõlas RTJ5 suunistega ja kuidas on tagatud objekti säilimine 3 või 5 aastat pärast viimast makset.

 

05.06.2019

Projekt ONE BELT - ONE ROUTE keskendub ettevõtjate koostööle tehnika ja turismi vallas. Põhjus lihtne - Soome peapartner Karhuseutu LAG on projekti läbiviijaks valinud Pori piirkonna arenduskeskuse Prizztech , kes on suutnud tänu oma konsultantidele end tõestada Hiina riigile ja rahagi sealt kaasa tuua. Ettevõtjatele, Hiiumaa omad kaasa arvatud, pakutakse võimalust koostööks Hiinaga. Ei peagi olema suur ettevõte, vaja vaid oma oskused õigesti määrata. Näiteks üks Pori ettevõte juurutab Hiinas tehnoloogiat, kuidas vee-ettevõtte pumpasid kuivatada jääkveest. Kindel, et meilgi oleks pakkuda ideesid ja oskusi koostööks. Joosep Jesmin, kes Hiiumaalt kaasa oli, pakkus välja, et tööohutuse teemal saaksime nii mõndagi ära teha. 

Turismiseminari ühispilt

02.06.2019

Äärealade energia varustatus on igas riigis probleemne ja ühtlasi kallis. Mida teha, kui elektrivool kipub katkema, või pead hoopis ilma juhtmeteta oma igapäevaelu korraldama? Kuidas meie saame energiatootmise mõju kliimale vähendada? Hiidlaste Koostöökogu asus koostööd tegema projektis OFF GRID (mis tõlkes tähendab: võrguvaba), et leida väikemajapidamistele ja –ettevõtetele sobivaid energialahendusi. Gotlandil toimuski mai lõpus projekti koosolek ja tutvumine Gotlandi arendustega ja erinevate lähenemistega energiatõhususele ja -vajadustele.

Gotlandi vallavalitsuse tegevuskavas on tähtsal kohal tegelemine energia- ja kliimaküsimustega ning eriolukordadest põhjustatud kriiside ja tsiviilkaitsega, milleks saadakse suunised valla Energia- ja kliimakomisjonilt. Käsil on valla elektriühenduste ja taastuvenergeetika üldplaneeringu protsess. Samuti toodi näiteks käsil olevat projekti koostöös suurtaluga, kus uuritakse kliimamõju biosöe kasutamisel spargli tootmises.  Biosüsi on süsi, mis on toodetud taimsest ainest ja mida küntakse pinnasesse, et eemaldada süsinikdioksiidi atmosfäärist.

Fotol partnerid koosolekulaua taga

 

20.05.2019

Glasgows Šotimaal toimus 14.05.19 - 17.05.19 rahvusvaheline konverents ja näitus “Decarbonise 2019”ning mess All-Energy. Peamisteks teemadeks olid kestlik majandamine läbi taastuvenergeetika lahenduste kasutamine ja kliimamuutuste negatiivse arengu pidurdamine läbi süsiniku emissiooni vähendamise. Osales: Ilmi Aksli
Lähetuse käigus koguti informatsiooni uute taastuvenergeetika ja robotiseerimiselahenduste leidmiseks maapiirkondade ettevõtluse arenguks rahvusvahelise koostööprojekti One Belt raames.

 

10.05.2019

20-liikmeline hiidlaste grupp sõitis mai alguses Horvaatiasse, täpsemalt Starigradi, et osaleda sealsel kohalikul laadal oma toodetega. Laata tegi kohalik tegevusgrupp LAG BURA esimest korda, sestap nagu arvatagi võis - kõik päriselt ei laabunud. Näiteks ilmaga pandi mööda - just laadapäeval sadas nagu oavarrest. Ilma arvestamata aga oli kõik tore. Hiiumaalt tõime laadale Hiiu Pagari seemne- ja pomerantsiküpsised, mida kohapeal küpsetasime mõnusa koogilõhna tekitamiseks, ja mida oleks võinud rohkemgi kaasas olla. Dagenhause pakkus suhkruta šokolaadi (muuseas ilma suhkruta ongi õige maitse!), pakkusime HIID nõgesemaiust (nõges toiduks oli kohalikele ikka väga uus kogemus), Pitsu müüs käterätte ja kadakakäsitööd. Jääk ja Praak tegi käsitöö töötuba ja pakkus oma kuulsaid kotte: kaubaks eriti ei läinud, aga kontakte sõsar-MTÜga seati sisse.

30.04.2019

LISATUD KOKKUVÕTE.

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu kutsub Hiiumaa lasteasutuste kokkasid ja toitlustusjuhte osalema koos-kokkamise meistriklassist Dmitri Demjanovi juhendamisel 15. mail 2019 Kärdla Põhikooli õppeköögis algusega kl 14.30. Meistriklassi teemaks on kohalik toit lasteasutuse menüüs: Kalasupp, kalakotletid, maksatoidud. Registreerimine 14. maini aadressil info@kogu.hiiumaa.ee  Reet Kokovkin ja Ilmi Aksli.

Dmitri Demjanov on Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja, Bocuse d`Or Eesti president, Demjanov AS juhatuse esimees (restoranide Gloria ja Egoist omanik), Chaine des Rotisseurs asutajaliige, Eesti Peakokkade Ühenduse liige. Dmitri Demjanov on väsimatu Eesti kokakunsti arendaja. Kokkade Olümpia Bocuse d`Or toimub 2020 Tallinnas.

Kõik soovijad saavad osaleda Dmitri Demjanovi kulinaarsest loengust Hiiumaa muuseumi saalis Kärdlas 15. mail kl 10-12.30. Loengut korraldab  MTÜ Hiiumaine Toit LEADER toetusega projektist Avatud talude tarkus. Loengul on osalustasu (oleneb osalejate arvust ca 5-10 eurot). Loengule palume registreeruda margit@hiid.life, Margit Pruuli.

26.04.2019

Tegelikult olid vallavanemaga kaasas veel vallavalitsuse töötaja, Arenduskeskuse töötaja ja Koostöökogu töötajad. Ja külastasime mitte vabrikut vaid Triibuvineeri tööstust Männamaal. Koostöökogu huvi oli seirata, kuidas töötavad LEADER toel soetatud masinad ja kuidas toimub uue projekti läbi viimine. Selgus, et kõik ongi hästi: masinad töös, uuest sisseseadest veel osa ostmata, aga need on rahavoogude taga kinni. "Väga on vaja vineeri kuivatamiseks infrapuna kuivatit", ütles Helen Teigar. "Koht on ka juba valmis vaadatud, selle suve jooksul peame kuivati kohale tooma". Sisustusmessil Interjöör 2019 läks Triibuvineeril väga hästi: huvilisi oli suisa nii palju, et lõpus sai maha müüdud ka kõik kohale toodud eksponaadid. "Tooted on huvitavast ja uudsest materjalist", kommenteeris Helen. "Triibuvineeril sisustusmaterjalina on mitmeid eelseid: kui kolimisega kriimustus peaks tulema, siis on seda kerge maha lihvida, nii et jälgegi järgi ei jää. Lisaks saab teha ümarnurkadega tooteid, mida puidu puhul on raske saavutada". Uueks tooteks on Triibuvineeril valminud nn pop-up kontoriboks, mida on kerge transportida, kokku-lahti võtta ja mida on võimalik rentida.

Pildil vallavanem ja Triibuvineeri töökas kollektiiv

22.04.2019

Kes veel ei tea, siis viies üle-eestiline avatud talude päev toimub 21. juulil, annab Maainfo teada. Siinkohal ka väike statistika 2019 aasta hetkeseisust: Esindatud on kõik maakonnad, kõige rohkem on talusid kirja pannud Harjumaalt - 29, Pärnumaalt - 26 ja Tartumaalt - 20. Vähem Hiiumaalt  ja Läänemaalt (mõlemast 2 talu) ning Ida-Virumaalt 3 talu. Rohkem infot talude kohta www.avatudtalud.ee külastajale veebiosas. Esmakordselt on üle-eestiliselt taludel võimalik ennast külastajatele avada kahel päeval – nii laupäeval, kui ka pühapäeval. Eelmisel aastal oli selline võimalus vaid Saaremaal. See avardab oluliselt võimalusi näha veelgi rohkem, kui palju põnevat Eesti maapiirkonnas toimub. Ligikaudu 100 talu ehk üle poolte plaanivad avatud olla nii laupäeval kui ka pühapäeval.

Hiidlaste Koostöökogu toetas 2019 aastal projekti  MTÜ HIIUMAINE TOIT Avatud Talude Tarkus , et Hiiumaal sujuks Avatud talude päev koordineeritumalt ja et maaelust huvitatud saaksid tulla uudistama meie paradiisisaart. Ehk saab nii mõnigi Hiiumaale kolimise/naasmise edulugu just sellest tutvusest alguse. Projektijuhiks on Margit Pruul (endise nimega Kirsipuu), keda hiidlane ja mandrirahvas tunneb uuenduslike nõgesejahude valmistajana. Talu ja maapiirkonna ettevõtja, kui sa tahad oma ettevõtmist külalisele tutvustada, siis võta esiteks ühendust Margitiga aadressil margit@hiid.life

Pildil eelmise suve külastajd ajaloolises Mihkli talus